Uuring

Euro on mõjutanud iga teise eestimaalase tarbimisharjumusi

14. mai 2012

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud värske uuringu tulemuste kohaselt on euroraha mõjutanud enam kui poolte eestimaalaste tarbimisharjumusi ja hinnatundlikkust.

„Kui mullu leidis 42% inimestest, et euro tulek on nende ostuharjumusi mõjutanud, siis tänavu oli selliseid inimesi juba 53%,“ rääkis teabekeskuse juhataja Anne Sägi uuringu tulemustest.„Enim mõjutab euro madalama sissetulekuga perede, eakate, naiste ja põhiharidusega inimeste tarbimiskäitumist.” Kõige selgem mõju tarbimisharjumuste muutustele oli sissetulekul: kui alla 400-eurose sissetulekuga perede liikmetest 65% rahaga seotud harjumused on muutnud, siis üle 1100-eurose sissetulekuga peredes väidab nii vaid 36%.

Need vastanud, kes olid oma ostuharjumusi muutnud, hakkasid eelkõige vaatama varasemast enam hindasid (67%), otsima odavamaid tooteid (63%) ja maksma enam kaardiga (45%). Kaardiga maksavad varasemast sagedamini pigem paremal järjel inimesed; eakad ja madalama sissetulekuga inimesed aga otsivad kauplustest odavamaid tooteid, käivad harvem sisseoste tegemas ning arvestavad sagedamini kokku kulusid või järgivad päevast kululimiiti. Kõik ostuharjumuste muutused avaldusid teravamalt Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve elanike puhul.

Harjumuste muutuste osas märgiti ära ka väiksematest hinnanumbritest tulenevat kergekäelisemat ostmist ja seda, et raha justkui „kaoks“ rahakotist. „Sellest annab tunnistust ka inimeste hinnang sellele, kas 3-kroonine hinnavahe tundub sama suur kui 20-sendine hinnavahe eurodes. Olenemata sisetulekust, east, soost või elukohast leidsid inimesed valdavalt, et hinnavahe tundub eurodes väiksem,“ rääkis Sägi. „32 eurot tuleb rahakoti vahelt välja palju hõlpsamini kui 500 krooni. Peame veel õppima eurode õiget väärtust tajuma,“ lisas ta.

„Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki oleme tänaseks eurodega valdavalt harjunud, ei taju me siiski veel selgelt nende väärtust. Viimast arvesse võttes on tegelikult positiivne, et enam kui pooled inimesed oma tarbimiskäitumist varasemast enam jälgivad. Murettekitav on aga see, et euro mõju meie igapäevastele harjumustele on sageli seotud sellega, kui palju meil eurosid rahakoti vahel on,“ võttis Sägi uuringu tulemused kokku.

Uuring viidi läbi aprilli alguses. Telefoni teel küsitleti 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Küsitluse valimit võib pidada esinduslikuks 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes. Andmeid võrreldi 2011. aasta aprillikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.

Eestlased on positiivselt meelestatud

7. mai. 2012

Alates 2007. aastast on Eesti elanikud esimest korda tuleviku suhtes nii positiivselt meelestatud

Aalates aastast 2009 hindasid Eesti elanikud esimest korda finantsolukorda oma peres paremini kui majandusolukorda riigis: 47% respondentidest arvasid, et majanduslik olukord riigis halvenes kas mõnevõrra või palju, mis on 8% suurem näitaja kui eelmisel aastal juunis. Selle aasta märtsikuus arvasid ainult 9% vastajatest, et finantsolukord riigis paranes, mis on 9% väiksem näitaja võrreldes eelmise aasta juunikuu tulemusega.

Vaatamata sellele näitas viimane uuringulaine, mis sai viidud läbi 2012 aasta märtsikuus, et tuleviku suhtes positiivselt meelestatute inimeste arv on suurim viimase viie aasta jooksul: 26% vastajatest on veendunud, et olukord nende peres paraneb järgmise 6 kuu jooksul. „Sellist optimistlikku suhtumist ei ole meie praktikas olnud“, rõhutab GfK Balticu Eesti uuringute spetsialist Milana Palmet.

Üks neljandik vastajatest arvasid, et hetkel on paras aeg teha suuremaid sisseoste (auto, mööbel ja koduelektroonika), kuid umbes pool (47%) on ikkagi kindlad, et praegune olukord ei ole kõige parem ei suuremate sisseostude tegemise ega auto ostmise jaoks.

68% respondentidest avaldasid arvamust, et hinnad tõusevad järgmise kuue kuu jooksul. Eelmisel aastal oli see näitaja 86%.

GfK Custom Research Baltic uurib Eesti elanike meelestatust tuleviku suhtes alates aastast 2007.

IBMi uuring: klientide digitaalne käitumine nõuab meediaettevõtetelt uusi ärimudeleid

IBMi uuest meedia- ja meelelahutusturu uuringust selgub, et nüüd, mil kliendid kasutavad järjest rohkem erinevaid digiseadmeid, on välja kujunemas neli erinevat „digitaalset isiksustˮ. Seetõttu peavad ettevõtted võtma kasutusele uuenduslikumaid ärimudeleid, et pakkuda isikupärasemat kasutuselamust.

Uuringust „ Beyond Digitalˮ joonistub välja kiirelt muutuv kasutajaskond, kes võtab peadpööritaval kiirusel kasutusele palju erinevaid digiseadmeid. Erinevalt levinud arvamusest pole suurem osa neist üliõpilased. Näiteks 65 protsenti 55- kuni 64-aastastest vastajatest teatas, et kasutavad teleri vaatamise ajal internetti ja saadavad sõpradele sõnumeid. Üle 65-aastastest telerivaatajatest kasutab 49% veebi ja 30% saadab sõnumeid. 82% kogu maailmas küsitletud 18- kuni 64-aastastest tarbijatest kasutab võrguühendusega digiseadmeid.

Lisaks kasutavad tarbijad Hiinas ja USA-s järjest vähem traditsioonilisi meediakanaleid ‒ rohkem kui 50% neist kasutab uudistega tutvumiseks võrguallikaid.

Uued isiksusetüübid

Internetti kasutavad tänapäeva tarbijad nõuavad juurdepääsu enda jaoks kohandatud sisule just neile sobilikel tingimustel. Digiseadmete arengu tõttu pole ühesuunaline side ja sisu jagamine enam mõeldav. IBMi uuringust selgub, et enamik kasutajaist kuulub ühte neljast väljakujunevast isiksusekategooriast.

• Tõhustajad: 41% vastanuist kuulub sellesse gruppi. Nad kasutavad digiseadmeid ja -teenuseid igapäevaste toimingute lihtsustamiseks. Tõhustajad eelistavad saata paberkirjade asemel e-posti, suhelda Facebooki kaudu, kasutada internetti mobiiltelefonis ja teha võrgus sisseoste.

• Sisu valdajad: Sellesse gruppi kuuluvad peamiselt mehed, kes mängivad sageli võrgumänge, laadivad alla filme ja muusikat ning vaatavad võrgus telesaateid. See grupp hõlmab 9% kõikjal maailmas uuringus osalenuist.

• Suhtlejad: Selle rühma liikmed panevad rõhku suhtlemisele –nad nõuavad kiiret võimalust alati ja kõikjal sõpradega suhtlemiseks. 15% küsitletud tarbijatest teatas, et kasutavad sageli suhtlusvõrgustikke, lisavad võrgus olevatele fotodele silte ja vaatavad teiste kasutajate videoid.

• Meediahuvilised: 35% vastanuist tarbib meediat teadlikumalt, nad kasutavad mobiiliseadmeid ja nutitelefonide rakendusi mängude, muusika ja video kasutamiseks või uudiste, ilma, spordi ja muude teemadega tutvumiseks.

„Kui meediaettevõtted soovivad luua püsivaid tihedaid kliendisuhteid, peavad nad klientidega suhtlemisel arvestama nende digitaalseid isiksusi,ˮ ütles IBM Global Business Servicesi ülemaailmse strateegilise nõustamise juht ja uuringu kaasautor Saul Berman. „Digiseadmete massilise levi tõttu saavad ettevõtted nüüd kliendile pakutavat sisu täiustada, laiendada või ümber kujundada vaid minutitega, kasutades suhtlusmeediast reaalajas saadavaid andmeid. Edaspidine edu sõltub sellel teabel põhinevate ideede edukast elluviimisest, et jõuda õigel ajal ja õiges kohas ning õigeid vahendeid kasutades õige kliendi juurde.ˮ

IBMi uuringu alusel peavad meedia- ja meelelahutusettevõtete maksetaristud olema paindlikud ja kohandatavad, et uuenduslikke hinnalahendusi kasutades erinevate sisueelistustega kliente juurde meelitada. Paindlike maksevõimaluste olulisus on ka seniste klientide puhul ilmne, kui pöörata tähelepanu kõige aktiivsematele uute seadmete kasutuselevõtjatele. Selle rühma eelistatud makseviis veebisaidil videot vaadates oli filmi lisatud reklaami vaatamine (seda eelistas 39% sellesse rühma kuuluvaist tarbijaist), tahvelarvutil filmi vaadates eelistavad nad osta tellimuse (36% eelistus). Nutitelefonides filmi vaatamiseks aga eelistavad nad vaatamiskorra eest tasuda (36% makse-eelistus).

IBM uuris selle uuringu raames 3800 tarbijat kuues riigis (Hiinas, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis, Suurbritannias ja USA-s) ning kohtus ringhäälingu, ajakirjanduse ja meediateenuste agentuuride ja sideteenuse pakkujate esindajatega kõikjal maailmas, et hinnata digitaalse tarbimise käitumist.

Tarbijate kindlustunne aprillis paranes

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) aprilli tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede kindlustunne aprillis võrreldes märtsiga natuke tõusis, kuid püsib endiselt allpool ajaloolist keskmist.

Tarbijabaromeetri näit oli aprillis miinus 11 punkti, märtsis miinus 12 ja veebruaris miinus 14 punkti. Näitaja pikaajaline keskmine on seejuures miinus 10 punkti.

EKI teatel toimus paranemine nii ootustes oma pere majandusolukorra seisundile 12 kuu pärast, riigi olukorra kui tööturu arengute suhtes. 22 protsenti küsitletutest hindas, et nende pere majandusolukord on aasta pärast parem, 48 protsenti ootas sama olukorra püsimist ja 18 protsenti pelgas olukorra halvenemist.

Perede rahalises olukorras olulisi muutusi aset ei leidnud. Aprillis 37 peredest peredest säästis, 53 protsenti tuli ots-otsaga välja, 10 protsenti elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.

EKI hinnangul on püsikaupade ostuprognoos kesine. 10 protsenti tarbijatest plaanib autoostu järgneva 12 kuu jooksul. Maja, korteri ostu või ehitamist järgneva 12 kuu jooksul plaanib neli protsenti tarbijatest.

Kolmandik eestlasi teeb ostuotsuse otseposti põhjal

Eesti reklaamiturg tervikuna kasvas eelmisel aastal 9,4%, otseposti käibekasv oli Eesti Postis 2010 vs 2011 19%.

„2011. aastast kaardistab TNS Emor reklaamiturul ka otsepostireklaami, mille aastaseks kogukäibeks oli ca 6,6 miljonit eurot, mis moodustab 8,5% kogu meediaturust. Otsepostituskampaaniate arv ja ulatus näitab selget kasvutrendi. Kõige täpsema sihtrühma määratlusega otsepostilahendus ehk sihtpost kasvas eelmisel aastal 60%, 2012 esimeses kvartalis suisa 104% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,“ selgitas Eesti Posti infologistikadivisjoni juht Toomas Turk. „Käibe kasvu on kõige rohkem mõjutanud jaekaubanduse ja teenindusesektori aktiveerumine.“

Otseposti kasutavad ettevõtted peavad üha olulisemaks reklaami suunamist õigele sihtrühmale. Klientidele lähenetakse personaalselt kasutades selleks demograafiliste näitajate, huvialade ja tarbimisharjumuste järgi moodustatud andmebaase.„Tarbimisharjumuste baasil läbi viidud sihtposti kampaaniad on andnud parima tulemuse,“ lisas Türk. Tema sõnul ei pea ettevõtted enam efektiivseks edastada teavitusi kõikidesse postkastidesse. Võtmerolli mängib saajate valik – postituse tellija soovib võimalikult täpselt määrata enda teenustele ja toodetele vastava sihtrühma.

Postkastidesse on oodatud reklaamid, mis inimesi kõnetavad. Eelmisel aastal korraldatud esinduslik tarbijauuring näitas, et Eesti inimesed suhtuvad otsepostireklaami pigem positiivselt või neutraalselt. Kui reklaam on inimeste soovide ja huvidega kooskõlas, siis suhtutakse otsepostina edastatavasse reklaami soosivalt.

Hästi võetakse vastu ka ebatraditsioonilisi lahendusi. Postkasti ei pea edastama ainult harjumuspäraseid trükiseid. Otseposti puhul on tegemist reklaamikanaliga, mille kaudu on võimalik tarbijatel reaalselt tooteid proovida. Näiteks eelmisel nädalal jõudis paljudesse postkastidesse Milka šokolaad. „Toote näidise saatmine oli meie jaoks parim viis jõuda suure hulga inimesteni eristudes sellega teistest postkastidesse jõudvatest reklaamidest,“kommenteeris šokolaadide postitust Kraft Foods kampaania korraldaja Ene Post. „Tagasiside näitab, et reaalne degusteerimine tekitab suuremat ostuhuvi.“

Turu-uuringute ASi tehtud uuring näitab, et teiste reklaamkanalitega võrreldes mõjutab otsepost inimeste ostuotsuseid kõige rohkem - pea kolmandiku Eesti inimeste jaoks on see peamine ostuotsuse mõjutuskanal.

Nutitelefoni ja tahvelarvutiga toimetavad internetis vähesed

Uuringufirma GfK ja sisuturundusagentuuri PRB läbi viidud uuring näitab, et Eesti internetikasutajatest külastab nutitelefoniga sotsiaalmeedia kanaleid ja ettevõtete kodulehti kuni 23% ning tahvelarvutiga vaid 10%.

Vähemalt korra nädalas külastab Facebooki nutitelefoniga 17% Eesti internetikasutajatest, YouTube'i 14% ning ettevõtete kodulehti samuti 14 protsenti. Tahvelarvutit kasutab ettevõtete kodulehtede külastamiseks korra nädalas 9% vastanuist, Facebooki 8% ja YouTube 9%.

Pole üllatuseks, et nooremas vanuserühmas (15-29) on märkimisväärselt enam neid, kes Facebooki külastamiseks nutitelefoni kasutavad, 44 protsenti.

GfK Eesti divisjoni juht Jana Bruns ütles, et nutitetelefoni ja tahvelarvuti kasutamine suhtlusvõrgustikes käimiseks ei ole veel hoogu sisse saanud, mida kinnitavad eelpool toodud numbrid küllaltki väikse kasutussagedusega.

„Andmete tõlgendamisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et uuring viidi läbi interneti kasutajate seas ja kogu elanikkonna puhul oleks antud protsendid veelgi väiksemad,“ lisas Bruns.

Sisuturundusagentuuri PRB juhi Raimond Kaljulaidi sõnul ei tähenda väikesed numbrid seda, et nutitelefoni või tahvelarvuti kasutajaid saaks ignoreerida. Ettevõttetel ja teistel tuleb oma e-kanalite sobivus nutitelefonide ja tahvelarvutidega ikkagi lähiajal üle vaadata ja korda seada.

„Tänapäeval on enamikes majandusvaldkondades konkurents selline, et mina firmaomanikuna ei riskiks kümnendiku potentsiaalsete tarbijate eemale tõukamisega. Teiseks, tegemist on suurema ostujõuga tarbijatega,“ ütles Kaljulaid.

Uuring viidi läbi ajavahemikul 28.02.2012 – 1.03.2012 veebiküsitlusena. Uuringusse kaasati 15-65 aastased interneti kasutajad üle Eesti, kokku 574 inimest. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada internetikasutajate harjumusi ning suhtlusvõrgustike kasutamist.

GfK on maailmas 78 aastat tegutsenud turu-uuringute ettevõte, mis on esindatud enam kui 110 riigis ning pakub erinevaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uuringuid. Sisuturundusagentuur PRB on e-kanalite sisu loomisele pühendunud agentuur. PRB valmistab tekste, pilte ja videoid kodulehekülgede, kampaanialehtede, uudiskirjade, blogide ja Facebooki lehtede jaoks.

Uuring: Facebook on teised suhtlusvõrgustikud välja söönud

Uuringufirma GfK ja sisuturundusagentuuri PRB läbi viidud uuring näitab, et suhtlusvõrgustiku Facebook populaarsus on konkurentidega võrreldes kerkinud mäekõrguseks.

Vähemalt korra nädalas külastab Facebooki 65% Eesti interneti kasutajatest . Uuringutulemused purustavad müüdi, et Facebooki kasutavad vaid teismelised. Tegelikult logib populaarseimasse suhtlusvõrgustikku sisse ligi 80% kuni 39-aastastest ja ligi 60% kuni 65-aastastest.

Väga palju kasutajaid on keskkonnal YouTube, mida külastab vähemalt korra nädalas 61% interneti kasutajatest, koguni 83% kuni 29-aastastest.

Teiste suhtlusvõrgustike käsi käib märkimisväärselt halvemini.

Twitterit kasutab vähemalt korra nädalas vaid 5% interneti kasutajatest. Kunagi ülipopulaarse Rate.ee iganädalane kasutajaskond on samuti vaid 5% ning jääb ka kõige nooremas sihtgrupis 8% piirimaile. Orkutile on iganädalasi kasutajaid alles jäänud veel vähem.

GfK Eesti divisjoni juht Jana Brunsi sõnutsi edestab Facebook konkurente nii suhtlusvõrgustiku kasutamise sageduse kui seal veedetud aja poolest.

„31% vastajatest külastab Facebooki mitu korda päevas ja 47% veedab seal aega rohkem kui tunni päevas. Peamiselt eelistatakse Facebookis vaadata rohkem teiste postitusi (pildid, viited, videod) ja nende kohta oma arvamust väljendada. Vähem viitsitakse ise postitusi saata või staatust uuendada,“ kirjeldas Bruns Facebooki kasutajate harjumusi.

Sisuturundusagentuuri PRB juhi Raimond Kaljulaidi sõnul on eelkõige muutunud see, kuidas inimesed suhtlusvõrgustike kasutamisse suhtuvad.

„Rate.ee konto või isiklike blogide puhul oli veel mõni aasta tagasi arvamus, et neid avatakse edevusest, enda näitamiseks. Sotsiaalmeedia kasutamine oli pigem erand kui reegel. Nüüd on vastupidi. Enamike internetikasutajate seas on Facebooki kasutamine sama loomulik kui e-post. Pigem on erandlik, kui inimene ei kasuta sotsiaalset meediat,“ ütles Kaljulaid.

Meeldivaim bränd Eestis on Kalev

Meeldivaim bränd Eestis on ülekaalukalt – nagu ka eelnevatel aastatel, – Kalev, millele järgneb teisena Tere ja kolmandat-neljandat kohta jagavad Skype ning Maxima – nii selgus TNS Emori brändide edetabeli uuringust. Esikümnesse mahtusid (tähestikulises järjekorras) veel: ETV, Google, Leibur, Selver, Tele2 ja YouTube.

Kui teiste esikümnesse kuuluvate brändide kohad edetabelis on võrreldes 2009. ja 2010. aastaga muutunud, siis Kalev on oma esikoha säilitanud ning edu lähimate konkurentide ees on isegi kasvanud. Märgatava tõusu on läbi teinud praegune teise koha omanik Tere, mis 2010. aastal asus alles 12. kohal ja 2009. aastal veelgi kaugemal 23. kohal.

2012. aasta brändide edetabeli uuringut iseloomustab kõige enam internetiga seonduvate brändide meeldivuse kasv – kõrgemail kohal neist on Skype (3.–4. koht), kuid esimese 15 meeldivaima brändi hulka mahtusid veel ka Facebook, Google ja YouTube. 2010. aastal oli top 15 brändi hulgas esindatud napilt vaid Skype (13. koht) ja Google (14. koht), kuid 2009. aastal mitte ühtegi ülalnimetatutest.

Brändide edetabeli uuringu metoodikast

Brändide edetabeli uuringu eesmärk on reastada erinevate valdkondade brändid üldise meeldivuse alusel. Selgitamaks välja populaarseimad brändid, palusime vastajal etteantud nimekirja kasutades valida kuni viis tema jaoks kõige meeldivamat kaubamärki, firmat, ettevõtet/asutust – valik tuli teha 149 nimetuse ja logo seast. Brändide nimekiri on koostatud 2010. aasta Brändide edetabeli uuringu ning teiste TNS Emori brändiuuringute alusel.

Uuringus osales 2012. aasta jaanuaris-veebruaris 1001 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.

Eestis on suur rohelise IKT potentsiaal

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuringu põhjal kasutavad Eesti ettevõtjad hästi info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) lahendusi tootmisprotsesside efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks (roheline IKT).

Uuringu „The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia“ tulemustest selgub, et Eestis on võimekad ettevõtted, kes oskavad luua tarkvara, mis aitavad tootmisprotsesse muuta efektiivsemaks ja parandavad kõikvõimalike IT-tarkvaral töötavate seadmete kvaliteeti.

Peamise nõrkusena toodi Eesti puhul välja terviklahenduste pakkumise puudumine. Kui Eestis arendatakse välja tarkvara, siis selle rakendamiseks tuleb masinad ja seadmed sisse osta teistest riikidest, mitte ei looda terviklahendust koostöös kohalike IT-ettevõtete ja seadmetetootjatega. Sellest tulenevalt näeb uuring ühe suurima väljakutsena Eesti erinevate valdkondade ettevõtjate koostöö arendamist.

Eelnevast lähtuvalt omab rohelise IKT valdkonna arengus suurt tähtsust rahvusvahelise koostöövõrgustiku olemasolu, seda nii seadmete tarnimiseks kui ka täiustatud toodete eksportimiseks. Eesti ettevõtete väiksuse tõttu on aga rahvusvaheline koostöö tihti raskendatud.

Rohelise IKT potentsiaali paremaks rakendamiseks ning võimekuse kasvatamiseks Eestis teeb uuring avalikule sektorile mitmeid poliitikasoovitusi:

- Teadlikkuse tõstmine – tuua omavahel kokku IKT ja tootmisettevõtted, kelle koostöö tulemusena võib sündida väga kõrge lisandväärtusega tooteid. Uuringu põhjal ei ole ettevõtted enda jaoks sellist koostöövormi teavitanud.

- Rohelise IKT hindamise ja auditeerimise metodoloogia välja töötamine – tarkvaraarenduse mõju tootmisele või seadmete kvaliteedile pikemaajaliselt on raske mõõta ning keskkonnasäästlikkusse ja võimalikku kasumisse ümber arvutada. Tulemused võiksid avaldada positiivset mõju nii era- kui ka avaliku sektori ressurssidele.

- Tagasihoidlik koostöö erinevate ettevõtete, avaliku sektori ning teadus – ja arendusasutuste vahel. Globaalsete trendide analüüsist selgus, et mujal maailmas tuleb initsiatiiv klastritelt, kuid Eestis ei ole eraldi rohelise IKT klastrit loodud.

- Toetusmeetmed – Valdkonna arenguks soovitab uuring luua riigipoolsed toetused rohelise IKT alase koostöö edendamiseks ja investeeringute tegemiseks.

Uuringu tulemustest lähtudes alustabki MKM koostöös partnerite ning huvigruppidega riiklikku programmi väljatöötamist, millega toetatakse innovaatilisi IKT tooteid ja teenuseid, mis aitavad strateegiliselt olulistes valdkondades nagu energeetika, transport ja logistika, E-tervis, tööstus ja tootmine saavutada tuntavat ressursisäästu.

Uuringu viis MKMi tellimusel läbi Ernst&Young Baltics ning selle eesmärgiks oli kaardistada Eesti ettevõtjate rohelise IKT-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal nii eraettevõtluses kui ka avalikus sektoris.

Uuring: eestlased on Euroopa ühed aktiivsemad internetikasutajad

Eurobaromeetri uuringu järgi eelistavad Euroopa kodanikud meediatüüpidest kõige enam vaadata televisiooni – seda teeb iga päev või peaaegu iga päev 84% Eesti kodanikest ja 87% Euroopa kodanikest. Teisele kohale asetub raadio, mida kuulatakse Eestis iga päev või peaaegu iga päev mõnevõrra rohkem kui Euroopas tervikuna – vastavalt 67% ja 51%. Mis puudutab interneti kasutamist ja sellega seonduvalt ka sotsiaalvõrgustike kasutamist, siis selles osas on Eesti kodanikud Euroopa Liidu keskmisest märksa aktiivsemad. Internetti kasutab iga päev või peaaegu iga päev 60% Eesti kodanikest ja sotsiaalvõrgustikke 31% kodanikest. Euroopas on vastavateks näitajateks 48% interneti puhul ja 20% sotsiaalvõrgustike puhul.

Kõige tihedamini kasutatakse internetti Islandil, Rootsis, Hollandis ja Taanis, kus seda teeb iga päev või peaaegu iga päev üle 80% kodanikest. Sotsiaalvõrgustikke kasutatakse kõige sagedamini samuti just neis riikides, kuid eriti ülekaalukalt just Islandil, kus sotsiaalvõrgustikke kasutab iga päev või peaaegu iga päev koguni 54% kodanikest.

Eurobaromeetri uuringus esmakordselt ka televisiooni vaatamist interneti kaudu. Tulemuste põhjal on näha, et kõige aktiivsemad interneti kaudu televisiooni vaatajad on Põhjamaade kodanikud – rootslased (34% vaatab televisiooni interneti teel vähemalt kord nädalas), islandlased (33%) ja soomlased (29%).

Eestis vaatab interneti teel televisiooni vähemalt kord nädalas 17% kodanikest, mis on sarnane tulemus Euroopa Liidu keskmisele, kus kord nädalas vaatajaid on 16%. Eestis vaatavad televisiooni interneti teel eelkõige nooremad (15–39-aastased) linnas elavad inimesed. Rohkem vaadatakse televisiooni interneti teel ka suuremates peredes (leibkonnaliikmeid 4 või rohkem).

Kõige vähem levinud on interneti kaudu televisiooni vaatamine kreeklaste hulgas, kus seda teeb vähemalt kord nädalas vaid 9% kodanikest.

Eestlased peavad vanaks üle 62 aasta vanuseid inimesi

Euroopa Komisjon tutvustas uut Eurobaromeetri uuringut, millega tähistatakse Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta algust.

Uuringust ilmneb, et 71% eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42%. Eestis on rahvastiku vananemise pärast mures 49% vastanutest.

Enamiku jaoks on üle 55aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60% on seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada. Üllatuslikult jagavad seda seisukohta pigem pensionieale lähenevad inimesed kui nooremad generatsioonid.

Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.

Uuringust selgub, kuidas mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad. Eestis arvati, et keskmiselt on inimene „vana“ 62 eluaasta vanuses, mis on kahe aasta võrra varem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37aastasi, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani. Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost – naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65,0 ja 62,7 eluaastat).

Vaid iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Eestlastest on lausa 76% selle väite vastu. Tugevalt toetatakse siiski ideed (61%), et inimestel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist, Eestis toetas seda mõtet lausa 81% inimestest, samal ajal kui 17% uskus, et pensioniikka jõudnud inimesed peaksid kohustuslikus korras töötamise lõpetama.

Kuigi tüüpiline pensioniiga algab 65 eluaastast, lahkuti 2009. aastal tööelust keskmiselt 61,5 aasta vanuselt. 42% eurooplastest usub, et suudab oma praegust tööd pärast 65. eluaastat jätkata, kuid 17% on arvamusel, et ei suuda praegust tööd kuni 60. eluaastani teha. Kolmandik eurooplastest soovib töötamist pärast pensioniea saabumist jätkata ning peaaegu kahele kolmandikule meeldib idee jätkata osalise pensioni ja osaajatööga.

Aktiivsena vananemine ei ole aga ainult tööga seotud. Umbes neljandik eurooplastest (sealhulgas üle 55aastased) tegeleb vabatahtliku tööga. Riikides, kus vabatahtliku töö traditsioon on nõrgem, väidab suurem hulk inimesi, et nad on aidanud või toetanud inimesi, kes ei kuulu nende leibkonda. 36% üle 55aastastest eurooplasest on sellist abi pakkunud. 15% üle 55aastastest vastajatest hooldavad vanemat pereliiget ning 42% on seda teinud minevikus.

Eurobaromeetri eriuuring 378: Väärikas vananemine (Aruanne ja teabelehed)

Hind on esmane ostuotsuse mõjutaja

Toiduainetootjate, -töötlejate ja kaupmeeste hinnangul on hind muutunud jaetarbijatele valikute tegemisel määravaks ning tõrjunud tahaplaanile kauba päritolumaa.

Eesti tootjate, töötlejate ning kaupmeeste esindajate seas läbiviidud küsitlus näitas, et kaheksa kümnest valdkonna tippjuhist näeb hinda kõige olulisema ostuotsust mõjutava kriteeriumina. Teisena vaadatakse kauba kvaliteeti, valiku langetamise juures on tähtsuselt kolmandal kohal bränd.

Rimi Eesti Food AS ostudirektori Vaido Padumäe sõnul on hinnatundlikkus majanduskriisi ja palgakärbete ning jätkuva ebakindluse loogiline järg. “Eesti tarbija on praegu oluliselt hinnatundlikum kui mõni aasta tagasi ja ma ei näe siin lähiajal ootamas suuri muudatusi,” ütles Padumäe.

Tema sõnul ootab eesti tarbija ka madala hinna eest endiselt kõrget kvaliteeti. “Hinnasurve paneb eelkõige keerulisse olukorda Eesti põllumajandustootjad ja töötlejad. Siinsed ettevõtjad ei suuda võistelda suuremate dotatsioonide toel ning suurtel turgudel saavutatavate mastaabiefektidega opereerivate Euroopa suurtootjatega,” selgitas Padumäe. Rimi ostudirektori hinnangul võib ette näha, et Eesti toidukaupade konkurentsivõime hakkab taas tõusma koos üldise elatustaseme tõusu ning tarbijate kindlustunde kasvuga.

Küsitlus juhtivate toiduainetootjate, -töötlejate ning kaupmeeste seas viidi läbi möödunud nädala teisipäeval toimunud Rimi jaekaubanduskonverentsil.

Eesti ettevõtete tootmisjuhtimise tase on keskpärane

EAS tutvustas tootmisettevõtete seas läbi viidud uuringut, mis kaardistas valdkondlikud teadmised ja oskused, peamised eesmärgid ja puudujäägid. Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane, kuna suur hulk tootmisettevõtteid ei ole süstemaatiliselt tegelenud tootmisjuhtimise korraldamisega. Uuringu tellis EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, selle viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna koolituskeskus eesotsas Kristjan Gansi ja Marko Koklaga.

Töötleva tööstuse osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis ja ekspordis on väga suur: Statistikaameti andmeil oli 2009. aasta seisuga tegutses töötlevas tööstuses 23,7% kõikidest tööga hõivatud inimestest Eestis. 2010. aastal eksportisid töötleva tööstuse ettevõtted kaupu 4,9 miljardi euro eest, mis andis üle poole Eesti koguekspordist. Ometi on Eesti tootmisettevõtete tootlikkus ja tootmissüsteemi efektiivsus märkimisväärselt madalam kui Euroopas keskmiselt. Eesti ettevõtted on oma lisandväärtuselt Euroopa ühed madalamad.

„Uuringust selgus, et enamik ettevõtjatest hindab tootmisjuhtimise taset oma ettevõttes keskpäraseks, neil esineb märkimisväärseid puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja tootmisseadmete ressursi efektiivse kasutamisega. Ka hinnatakse oma teadmisi paiguti paremaks kui uuringu tulemused järeldada lubavad," kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse direktor Pille-Liis Kello. „Teadmistest jääb puudu just erinevate metoodikate ja nende eesmärgipärase rakendamise osas, mille põhjuseks on ilmselt puudulik eriharidus, vähene täienduskoolitus ja napp eestikeelne erialane kirjandus," lisas Kello.

"Tootmisprotsessi tervikefektiivsusest puudub ülevaade, fookus on eelkõige töötajate efektiivsuse mõõtmisel, samuti ei kaasata inimesi parendustegevustesse piisaval määral," kommenteeris uuringut läbi viinud Kristjan Gans. „Murekohaks on haridus: tootmisjuhtimist ei õpetata ettevõtete hinnangul vajalikul tasemel ei üli- ega kutsekoolides," tõdes Gans.

Ettevõtted hindasid läbitud koolituste ja valdkondliku konsultatsiooni kvaliteeti pigem madalaks. Uuringust selgus ka, et üle 60% ettevõtetest ei kaasa eesmärkide saavutamisse kõiki töötajaid. Olulisimaks eesmärgiks peetakse kõrge kvaliteedi saavutamist.

Uuring viidi läbi kvantitatiivselt 184 ja kvalitatiivselt 27 tootmisettevõttes.

Uuring on täismahus kättesaadav siit: www.eas.ee/uuringud/innovatsioon-ja-tootearendus

Majandususaldus Eestis langes, Euroopas tervikuna püsis eelmise kuu tasemel

31. oktoober 2011 Euroopa Komisjoni poolt 27. oktoobril avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* oktoobris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 101.4 punkti ja see on 2,9 punkti halvem kui septembris. Oktoober oli seitsmes järjestikune kuu, mil majandususaldus kahanes. Kindlustunne langes viimase kuuga sesoonselt silutud andmete alusel nii tööstuses, teeninduses, ehitussektoris kui ka tarbijatel. Natuke parenes vaid kaubandussektori konjunktuur.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus püsis oktoobris enam-vähem septembri tasemel. Majandususaldusindeks oli septembris 93.9 ja oktoobris 93.8 (s.o 6.2 punkti alla ajaloolist keskmist). Halvenes töötussektori konjunktuur ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks.

Ka euroalal kokku majandususaldus kuuga oluliselt ei muutunud (majandususalduse indikaator oli septembris 95.0, oktoobris 94.8).

Oktoobris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Euroopa Liidu riigis: Saksamaal (104.1), Lätis (102.5) ja Eestis (101.4).

Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (67.5), Küprosel (75,4) ja Portugalis (77.7).

Majandususaldus langes Soomes kuuga 1.1 punkti (indeks 95.4) ja Rootsis 2.8 punkti (indeks 100).

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2010).

Eesti tarbijad on enim rahul iluteenustega

Euroopa Komisjon avaldas 21. oktoobril tarbijaturgude tulemustabeli 2011.aasta kohta. Uuringu järgi toimib Eestis tarbijate hinnangul kõige paremini ilu- ja isikuteenuste turg ning kõige madalamalt hinnatakse kasutatud sõiduautode turgu. Võrreldes teiste liikmesriikide tarbijatega hindavad meie tarbijad kõrgelt mobiilside ja internetiteenuse turgu

Euroopa Liidu tarbijad ei ole uuringu järgi rahul investeerimis- ja kinnisvarateenuste ning hüpoteeklaenude turul toimuvaga. Kaubaturgudest hinnatakse kõige madalamalt kasutatud autode ning kütuseturgu. 64% ELi tarbijatest on üldiselt rahul kaupade-teenuste või pakkujate valikuga, mis viitab, et suuremaks probleemiks tarbijatele on kauplejate usaldusväärsus ja võimalus pakkumisi võrrelda.

Tarbijaturgude tulemustabelis kajastatakse andmeid 51 kauba- ja teenuseturu kohta, millele tarbijatel kulub kokku üle 60% majapidamiseelarvest. Tulemustabelis reastatakse turud nende toimimise indeksi järgi. Mida väiksem on turu toimimise indeks, seda suurema tõenäosusega on tarbijatel sellel turul probleeme.

Turu toimimise indeks arvutatakse järgmiste näitajate järgi: 1) kaupade ja teenuste võrdlemise lihtsus 2) kauplejate usaldusväärsus tarbijakaitsenõuete täitmisel 3) tarbijate probleemid ja kaebused 4) tarbijate rahulolu ja ootused. Lisaks võetakse arvesse seda, kui lihtsalt saab tarbija vahetada teenusepakkujat, kui suur on turul tegutsevate kauplejate ja pakkujate valik ning milline on kauba/teenuse hind. Andmed nende näitajate kohta saadakse peamiselt turu-uuringute kaudu, mille käigus kogutakse igal turul hiljutise ostukogemusega tarbijate arvamusi ja kogemusi. Andmed kaupade/teenuste hinna kohta saadakse liikmesriikide statistikaametitelt.

Tarbijaturgude tulemustabeliga saab tutvuda aadressil

http://ec.europa.eu/consumers/consumer_research/editions/cms6_en.htm

Ökoteema kõrval lähevad inimestele järjest rohkem korda kliimamuutustega seonduv

Möödunud nädalal avaldatud Eurobaromeetri eriuuring näitab, et rohkem kui kaks eurooplast kolmest peavad kliimamuutusi väga tõsiseks probleemiks ja peaaegu 80% leiab, et kliimamuutuste vastu võitlemisel kasutatavad meetmed aitavad edendada majandust ja tööhõivet. Samas leidis vaid 21% vastanuist, et on kliimamuutuste eest isiklikult vastutavad.

Kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud tegevuste eest peeti kõige enam vastutavaks liikmesriikide valitsusi ja ettevõtjaid. Valdav enamik (83%) nõustus, et loodusressursside säästlik majandamine aitab kaasa ELi majandusolukorra parandamisele. Eestis toetas seda seisukohta 75% vastanutest. Isiklikult pidas keskkonna kaitsmist väga oluliseks üle poole elanikkonnast (Eesti: 54%).

Küsitlusest ilmneb, et võrreldes 2009. aastaga on Euroopa elanikkonna mure kliimamuutuste pärast suurenenud ning see on inimeste jaoks olulisem mureallikas kui majanduslik olukord. Väga suur osa Euroopa Liidu elanikest usub, et EL peaks eraldama rohkem vahendeid keskkonnasõbralike tegevuste ja arengute toetamisele (89%) ning Eestis uskus seda lausa 91% vastanutest.

68% küsitletutest peab kliimamuutusi väga tõsiseks probleemiks (2009. aastal oli vastav näitaja 64%). Üldiselt leiti, et kliimamuutused on maailma jaoks tähtsuselt teine oluline probleem pärast vaesust, nälga ja joogivee nappust. Eurooplased muretsevad kõige enam inimese põhjustatud katastroofide pärast (42%) samas kui eestlaste jaoks on kõige murettekitavam suurenev jäätmete hulk (55%, EL27: 33%).

Üle poole küsitletuist (53%) märkis, et nad on viimase kuue kuu jooksul midagi teinud kliimamuutuste vastu võitlemiseks, ning küsimusele milliseid konkreetseid meetmeid on võetud antud vastuste alusel on see näitaja isegi suurem. 66% vastas, et nad on vähendanud ja saatnud ringlusse kodumajapidamisjäätmeid, mis on ka kõige üldisemalt levinud tegevus.

Uuring viidi läbi Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ajavahemikus aprill-mai 2011. Kokku intervjueeriti enam kui 26 000 elanikku.