Seadus
Tallinna reklaamimaksust
2012. aasta 1. jaanuarist jõustusid põhimõttelised muudatused Tallinna linna reklaamimaksu deklareerimises ja tasumises. Muutusid maksukohustuslase mõiste, soodustuse andmise ja maksu deklareerimise põhimõtted.
Määruse kohaselt on maksuobjekt reklaam, mida eksponeeritakse Tallinnas:
- avalikus kohas, milleks on üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa ja mis asub ehitise siseruumidest või väljaspool ehitise siseruume avalikkusele suunatult;
- eraomandis oleval kinnistul või ehitisel või selle siseruumides avalikkusele suunatult;
- linnaliinibussi, trammi, trollibussi või takso välisküljel või siseruumis avalikkusele suunatult, kui selle transpordivahendi kasutaja on äriühing, mille asukoht on äriregistri andmetel Tallinnas, või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte asukoht on äriregistri andmetel Tallinnas;
- mobiilse konstruktsiooni vahendusel avalikkusele suunatult.
Reklaamimaksu maksukohustuslane on välireklaamikandja otsene valdaja või ühistranspordiloa või taksoveoloa omaja.
Reklaami eksponeerimiseks Tallinna linna haldusterritooriumil tuleb esmalt selgitada, kas tegu on linnale kuuluva pinnaga või erapinnaga. Kui tegu on nn linnale kuuluva pinnaga tuleb kõigepealt pöörduda vastava linnaosa valitsuse poole selgitamaks, millised on võimalused reklaami paigaldamiseks ja milline on vastav menetlus. Erapinnale reklaami paigaldamise soovi korral tuleb samuti esmalt pöörduda vastava linnaosa valitsuse poole. Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirja § 10 p 3 sätestatule on välireklaami ja välireklaamikandja paigaldaja kohustatud kooskõlastama välireklaami ja teabe või nende eksponeerimiseks vajaliku välireklaami- või teabekandja asukohajärgse linnaosa valitsusega. Juhul kui välireklaami või teavet eksponeeritakse teemaal, siis on nõutav kommunaalameti ja transpordiameti kooskõlastus eksponeerimiseks ja välireklaami- või teabekandja paigaldamiseks. Linnaosa valitsuse kooskõlastus ei anna õigust pinda kasutada ilma omaniku nõusolekuta.
Tallinna linna heakorra eeskirja § 11 kohaselt tuleb kõik kinnismälestisele, kinnismälestise kaitsevööndisse või Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale paigaldatavad välireklaami- või teabekandjad kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Kaitsealuste hoonete nimekiri asub Muinsuskaitseameti koduleheküljel www.muinas.ee Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piirideks on Mere pst, Estonia pst, Vabaduse väljak, Kaarli pst, Toompuiestee, Kopli tn, Põhja pst.
Linnale kuuluva pinna kasutusse võtmisel tuleb sõlmida linnaosa valitsusega leping ning tasuda lepingus märgitud arvele pinna kasutamise eest renti. Lisaks makstavale rendile tuleb eksponeeritava reklaami kohta esitada Ettevõtlusametile reklaamimaksu maksudeklaratsioon. Maksukohustuslane on kohustatud esitama maksuhaldurile maksudeklaratsiooni maksustamisperioodi esimesel tööpäeval maksuhalduri ametiruumides, elektroonilist andmeside kasutades või posti teel.
Reklaamimaks tuleb tasuda Tallinna linna eelarvesse sularahata arvelduse korras. Maksu tasumise tähtpäev on maksustamisperioodi esimene tööpäev. Reklaamimaks tuleb tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvetele:
AS SEB Pank - 10220077791015
Swedbank AS - 221035708677
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal - 17001237124
Danske Bank A/S Eesti filiaal - 333470270001
Maksekorraldusele tuleb märkida kliendipõhine viitenumber. Viitenumbri saamiseks tuleb maksukohustuslasel pöörduda Tallinna Ettevõtlusameti reklaami- ja müügimaksu osakonna reklaamimaksu halduri poole.
Vastavalt kohalike maksude seaduse §-le 15 lg 1 ja kooskõlas maksukorralduse seaduse §-le 115 lg-le 1 on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Tulenevalt MKS § 117 lg-st 1 on intressi määraks 0,06% päevas.
NB! Viitenumbrita maksekorraldusi ei aktsepteerita.
Deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmine on maksukorralduse seaduse § 154 alusel karistatav.
Vaata, mis muutus:
* Eelnevalt sai maksumaksja Tallinna reklaamimaksu puhul ise vabalt valida maksustamiseperioodi, mille kohta deklaratsioon esitatakse. Tänavu 1. jaanuarist fikseeritakse maksustamisperioodid ning maksumaksja saab valida ühe maksustamisperioodi järgnevast valikust: kalendrinädal, kalendrikuu, kalendrikvartal ja kalendriaasta.
* Maksukohustuslane valib kalendriaasta esimese maksudeklaratsiooniga endale sobiva maksustamisperioodi. Ühe maksustamisperioodi jooksul saab esitada ainult ühe deklaratsiooni, seega kõik perioodi andmed peavad olema kajastatud ühel maksudeklaratsioonil.
* Maksukohustuslane ei saa samal kalendriaastal muuta valitud maksustamisperioodi, seda saab teha järgmisel kalendriaastal.
* Muutus ka maksudeklaratsiooni esitamise ja tasumise päev - maksudeklaratsioon tuleb esitada ja ka tasuda hiljemalt valitud perioodi esimesel tööpäeval.
Reklaamimaks on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määrusega nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas" (edaspidi määrus), mis jõustus 1.01.2010.a
Allahindlusi planeerides ära unusta Kaubandustegevuse seadust
Allahindlused on tänapäeva äritegevuses klientide meelitamiseks, hoidmiseks ja käibe kasvatamiseks igapäevased. Sõnu „soodusmüük“, „allahindlus“ või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid kohtab tänavapildis sagedasti, kuid kauplejale toovad nad kaasa mitmeid kohustusi.
Kauba soodustingimustel müügist teavitamine eeldab seaduse põhjal järgmist:
Sõnu «lõpumüük», «tühjendusmüük», «sulgemismüük» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada kauba soodustingimustel müügist teavitamisel, kui:
1) müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga;
2) selline müük kestab piiritletud aja;
3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast.
Sõnu «soodusmüük», «allahindlus» või muid vastava tähendusega sõnu või väljendeid võib soodustingimustel müügist teavitamisel kasutada, kui:
1) müük on seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kauba müügiga;
2) selline müük kestab piiritletud aja;
3) selliselt müüdava kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest hinnast.
Tutvu Kaubandustegevuse seadusega siin.
Kampaaniat planeerides väldi eos ebaausaid ja eksitavaid kauplemisvõtteid
Meie tarbija teab turundusest järjest rohkem ning tabab üha paremini ära, kui teda püütakse varjatud nippidega õnge võtta. Samuti on tarbijail viimaste aastatega paranenud arusaamine oma õigustest tarbijakaitseseaduse valguses.
Tarbijakaitseseadus reguleerib eelkõige tarbija teavitamise küsimusi, sealhulgas märgistuse, kasutusjuhendi, samuti hinna avaldamise valdkonda; kauba või teenuse ohutuse küsimusi; tarbijakaitse korraldust ning tarbijale suunatud turundusvõtteid ja müügimeetodeid. Viimaste puhul on oluline teada, et ebaausad ja eksitavad kauplemisvõtted on seadusega keelatud ja võivad näiteks viia turunduskampaania peatamiseni või pettuste ilmnemise puhul asjaosaliste karistamiseni lausa kriminaalkorras.
Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte.
Keskmise tarbijana käsitatakse seaduse mõistes piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Kui kauplemisvõte on suunatud teatud tarbijarühmale, on keskmiseks tarbijaks selle tarbijarühma keskmine liige.
Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks peetakse kauplemisvõtte kasutamist, millega tunduvalt vähendatakse tarbija võimalust teha teadlik valik ja sellega mõjutatakse tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus.
Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta:
1) kauba või teenuse olemasolu või olemus;
2) kauba või teenuse peamised omadused;
3) kaupleja kohustuste ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega;
4) hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu;
5) hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajadus;
6) kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja õigused, sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm, tema vara, kvalifikatsioon, staatus, tunnustamine, kuuluvus või seotus ja õigused tööstus-, kaubandus- või intellektuaalsele omandile või saadud autasud ja tunnustused;
7) tarbija õigused, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele.
Kauplemisvõte on eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui kauplemisvõttega seondub:
1) kauba või teenuse turundusviis, sealhulgas võrdlev reklaam, mis tekitab segadust seoses konkurendi kaupade või teenuste, kaubamärkide, ärinimede või muude eristatavate tunnustega;
2) käitumiskoodeksis sisalduva kohustuse täitmata jätmine koodeksit järgima kohustunud kaupleja poolt, kui kaupleja viitab oma seotusele käitumiskoodeksiga.
Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, kui sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal või kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki, kui viimane ei selgu juba kontekstist ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.
Alljärgnevaid kauplemisvõtteid peetakse alati eksitavaks ja on keelatud:
1) tõele mittevastav väide, et kaupleja on käitumiskoodeksiga liitunud;
2) tõele mittevastav väide, et käitumiskoodeksi on heaks kiitnud avalik-õiguslik või muu institutsioon;
3) usaldus-, kvaliteedi- või nendega võrdväärse märgi kasutamine ilma sellekohase loata;
4) tõele mittevastav väide, et kaupleja, tema kauplemisvõtte või tema pakutava kauba või teenuse on heaks kiitnud, kinnitanud või lubanud avalik-õiguslik või eraõiguslik institutsioon, või samasisulise väite esitamine heakskiiduks, kinnitamiseks või loa saamiseks vajalikele tingimustele vastamata;
5) ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga, kui kaupleja jätab seejuures avaldamata oma põhjendatud kahtluse, et ta ei ole suuteline sellise hinnaga seda kaupa või teenust või sellega võrdväärset kaupa või teenust pakkuma või korraldama selle tarnimist teise kaupleja poolt ajavahemikus ja kogustes, mis on mõistlikud seda kaupa või teenust, selle reklaamimise ulatust ja pakutud hinda arvestades (peibutusreklaam);
6) ostukutse kauba või teenuse ostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja seejärel reklaamitud kauba või teenuse näitamisest keeldumine või defektse näidise demonstreerimine või kõnealuse kauba või teenuse tellimuse vastuvõtmisest või mõistliku aja jooksul tarnimisest keeldumine teistsuguse kauba või teenuse müügi edendamise eesmärgil (peibutusmüük);
7) tõele mittevastav väide, et kaup või teenus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või teatud tingimustel saadaval väga piiratud aja jooksul, et mõjutada tarbijat kohe otsustama ja jätta ta ilma piisavast võimalusest või ajast, mis on vajalik teadliku valiku tegemiseks;
8) tarbijale, kellega kaupleja on enne tehingu tegemist suhelnud võõrkeeles, müügijärgse teenuse osutamise lubamine, teavitamata tarbijat, et sellise teenuse kasutamine on võimalik ainult mõnes teises keeles;
9) tõele mittevastav väide või muul moel tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenuse müük on õiguspärane;
10) tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaupleja pakkumise eripärana;
11) reklaamiga mitteseostatavate tekstide edastamine meedias eesmärgiga kauba või teenuse müüki edendada, kui kaupleja on edastamise eest maksnud, kuid ei anna sellest tarbijale teada teksti sisu või selgelt äratuntava kujutise või heli kaudu (reklaamtekst);
12) oluliselt ebatäpne väide sellise riski olemuse ja ulatuse kohta, mis ohustab tarbija või tema perekonna turvalisust, kui tarbija kaupa või teenust ei osta;
13) teise tootja tootega sarnase toote müügi edendamine viisil, mis tahtlikult eksitab tarbijat, pannes ta uskuma, et toote on valmistanud nimetatud teine tootja;
14) niisuguse müügiskeemi loomine, kasutamine ja arendamine, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest (püramiidmüügiskeem);
15) tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta vahetada;
16) väide, et kaup või teenus aitab õnnemängudes võita;
17) tõele mittevastav väide, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid;
18) ebatäpsete andmete edastamine turutingimuste või kauba või teenuse turult leidmise võimaluste kohta, et mõjutada tarbijat kaupa või teenust omandama tavapärasest ebasoodsamatel tingimustel;
19) auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata;
20) kauba või teenuse kirjeldamine sõnadega «prii», «tasuta» või muu samalaadse väljendiga, kui tarbija peab tasuma muude kulude eest, kui pakkumisele reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega seotud vältimatud kulud;
21) turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitava samalaadse dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud;
22) tõele mittevastav väide või muul moel vale mulje loomine, et kaupleja ei tegutse oma majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärgil, või tõele mittevastavalt enda esitlemine tarbijana;
23) tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenusega seotud müügijärgsed teenused on lisaks Eestile kättesaadavad ka teistes liikmesriikides.
Tutvu Tarbijakaitseseadusega lähemalt siin.
Koostöö müügi või teenuste pakkumise alal võib viia konkurentsi kahjustamiseni
Aeg-ajalt jõuavad meediasse uudised kartellilepete paljastamisest või kahtlustustest nagu oleks mõni ettevõte tegutsenud konkurentsi kahjustavalt. Müügi- ja turunduse seisukohalt oleks väga kasulik konkurentidega turu jagamises kokku leppida või mitmepoolselt kasulikud müügihinnad fikseerida. Paraku on see aga kaunis libe tee, sest kartellilepped võivad viia kriminaalasja algatamise ja seadusega sätestatud karistusteni.
Kartellilepeteks on eelkõige konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol.
Kuna kartellis osalevad ettevõtjad reeglina enam omavahel ei konkureeri, siis väheneb ka konkurents kaubaturul. Konkurentsisurve paneb ettevõtjad üldjuhul efektiivsemalt tegutsema, seega mõjutab kartell ka majanduslikku efektiivsust.
Kartellidel on märkimisväärselt negatiivne mõju nii majandusele tervikuna kui ka tarbijatele, seepärast on turuosaliste käitumist määratud jälgima Konkurentsiamet ja ettevõtjatel tuleb oma tegevuses lähtuda muuseas ka konkurentsiseadusest.
Seaduse järgi on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, sealhulgas:
- otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
- tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
- kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
- konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
- võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
- kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.
Tutvu Konkurentsiseadusega siin.
Uue keeleseaduse sätteid tuleb arvestada ka turunduses
1. juulist kehtima hakkav uus keeleseadus piirab võõrkeelte kasutamist kaupade müümisel ja teenuste osutamisel. Eestikeelsuse nõue puudutab nüüd ka avalikku kohta paigaldatud viitasid, silte, ettevõtte liiginimetusi, välireklaami ning juriidilise isiku teadaandeid.
Kõige enam on keeleseaduses muudatusi teabekeele valdkonnas (§ 16). § 16 lg 1 kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded olema eestikeelsed (seega võivad füüsiliste isikute teated, nt kadunud kass, müüa korter, olla võõrkeelsed). Teabe või reklaami eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav.
Ka kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised café, restaurant, shop, bar, lounge, pub jms peavad saama eestikeelse sildi. Ettevõtja võib küll endiselt panna tegevuskohale võõrkeelse nime, nt Cafe Caprice, Goodwin Restaurant, Cheap Shop, Buffalo Pub, City Lounge, Nail Bar, Hair Boutique, kuid peab lisama eestikeelne tegevuskoha nimetuse. Kahe viimase näite puhul siis küünebaar või juuksepood – mis parata, kaks (või kolm) ühes teenuse levikuga suureneb ka sõnade tähendusmaht (või pole ettevõtja lihtsalt mõelnud, mida tema äri noobel ingliskeelne nimi eesti keelde ümber panduna tähendada võib).
Eestikeelse teabe lisamisest ei päästa ka tegevuskoha tähise registreerimine kaubamärgina (nt Café Solo, Werner café-lounge, Lime Lounge, Lounge Loft, Savoy Boutique Hotel, Viru Café-Bar, Candy Shop), sest seaduse § 16 lg 3 kohaselt tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. See tähendab, et eestikeelne teave ei pea olema esikohal, samuti ei pea see olema kaubamärgiga sama kujundusega ning selle võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures või vaateaknal. Loodetavasti aitab uus keeleseadus kaasa sellele, et ärinimed hakkavad taas eestikeelseks muutuma.
§ 16 lg 4 ütleb, et kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta. Seal peaks olema lühike eestikeelne selgitus, kellele see leht on suunatud ning millist teavet see sisaldab. Kaupade ja teenuste pakkumise korral tuleb täita ka tarbijakaitseseadusest tulenev tarbijateabe eestikeelsuse nõue. Uues keeleseaduses on § 17 lg 2 sätestatud ka see, et õigus saada kauplejalt kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste kohta eestikeelset teavet on ka juriidilistel isikutel. Audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlke regulatsiooni on lisatud nõue tõlkida eestikeelses raadiosaates sisalduvad võõrkeelsed kõnetekstid eesti keelde (§ 18 lg 3).
Täiesti uus on kehtiva keeleseadusega võrreldes § 19. Kuna võlaõigusseadus seab keelepiirangu ainult mõne üksiku lepinguliigi puhul, siis on ettevõtjad majanduse rahvusvahelisemaks muutudes võtnud kasutusele võõrkeelsed lepingud ka kohalikuks tarbeks, kus teiseks lepingupooleks on sageli eraisik või väikeettevõtja (kindlustusleping, veoteenuse leping jms), millega rikutakse nõrgema lepingupoole õigust eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele. Lepingu eesti keeles koostamise nõue kehtib eelkõige töölepingu ja sellise võlaõigusseaduse alusel sõlmitud lepingu suhtes, mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus- ja kutsetegevusega, samuti avaliku teenuse osutamise lepingu suhtes. Lepinguid võib sõlmida aga ka mõnes muus keeles, kui osapooled nii kokku lepivad. Eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded on jäänud põhimõtteliselt samaks. Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina, lisatud on (§ 23 lg 5), et välisõppejõule ja välisteadustöötajale ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid, kui ta on Eestis töötanud vähem kui viis aastat.
Autoriõigused ununevad või neid püütakse eirata
Kuidas sa suhtuksid sellesse, kui avastaksid ootamatult oma pildi koos tekstiga „Mulle meeldib jäätmetes tuhnida!“ kõikidelt linna tänavanurkadelt?
Ilmselt püüad teada saada, kes on kirjeldatud kampaania taga ja mis õigusega on luba küsimata kasutatud sinu kuvandit jäätmekäitlusfirma reklaamikampaanias.
Tõenäoliselt sinu ees vabandatakse ja lubatakse plakatid linnapildist ära koristada, aga sinu õigusi on rikutud ja rikkunud on neid turundusasjatundjad, kes pole vaevaks võtnud seadust järgida. Ja tüli tõuseb sellest mitmele poolele, nagu võis näha maikuisest Mainori ettevõtluskõrgkooli kampaaniast, kui Eesti juhtivaid reklaamiagentuure Tank võttis ebaseaduslikult reklaamnägudeks tuntud ja edukad Richard Bransoni ja Steve Jobsi.
Reklaamiseaduse kohaselt ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
Kui reklaami tellija või agentuur on vastava lepingu sõlminud reklaamis eksponeeritava isikuga või on olemas sellekohane leping fotopangaga kus reklaamideks isikutega fotosid ka müüakse, siis peaks asjad korras olema.
Asjasse puutuvate seadustega on võimalik tutvuda siin:
Isikuandmetega lohakas ümberkäimine võib kampaania nullida
Turunduskampaania läbiviimine võib kaasa tuua hulga sekeldusi, kui jätta tähelepanuta isikuandmete kogumise ja säilitamisega kaasnevad nõuded.
Infoühiskonnas on eraisikut puudutava teabe kogumisest saanud ettevõtete igapäevase äritegevuse lahutamatu osa.
Oluliseks on muutunud isikuandmete nõuetekohane töötlemine ja kaitse. Muuhulgas kohustab seadus üldjuhul ettevõtet küsima isiku nõusolekut tema kohta käivate andmete töötlemiseks ja võimaldama andmetele juurdepääsu.
Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
Delikaatsed isikuandmed on:
poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
andmed terviseseisundi või puude kohta;
andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
andmed seksuaalelu kohta;
andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikuandmete kasutamisel tuleb muuhulgas lähtuda minimaalsuse põhimõttest. Selle kohaselt tuleb andmete kogumisel ja kasutamisel piirduda ainult selle osaga andmetest, mis on oluline kasutuseesmärgi saavutamiseks.
Delikaatsete isikuandmete nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Tutvu isikuandmete kaitse nõuetega põhjalikumalt https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010011
Kaubanduslik loterii võib sattuda maksuhalduri huviorbiiti
Turunduskampaania eelarve võib ootamatult lõhki minna, kui jätta tähelepanuta õnnemängudele ja loteriidele ning nendega seotud tasudele või tuludele seatud maksud.
Vastavalt 22.04.2009 vastu võetud Hasartmängumaksu seadusele maksustatakse kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot.
Kampaaniatesse mängulisust tuues, tasub tähele panna, et hasartmängumaksuga maksustatakse:
- õnnemängu korraldamiseks kasutatav mängulaud ja mänguautomaat ning osavusmängu korraldamiseks kasutatav mänguautomaat;
- loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
- kaubandusliku loterii korraldamisel võidufond, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
- toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
- õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
- õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
Hasartmängumaksu maksab seaduse järgi alati hasartmängukorraldaja, maksustamise periood on kalendrikuu.
Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.
Hasartmängukorraldaja esitab Maksu- ja Tolliametile hasartmängumaksu deklaratsiooni ja tasub hasartmängumaksu maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
Tutvu Hasartmänguseaduse täisversiooniga.