Kasulik teada
Eestis tõrjuvad internetipoed tavapoed juurdehindluste tõttu kõrvale
14. mai 2012
Möödunud aastal kasvas netipoodide käive lausa kuni 40% ja kasv jätkub. Põhjuseks on ebaõiglaselt kõrged juurdehindlused tööstuskaupadele „tavalistes” Eesti poodides. Näiteks trikootoodete puhul ületavad need keskmiselt 200% ja kosmeetikal koguni 1000%! Juurdehindlus rõivastele on kuueteistkordne, aga kvaliteet on sageli allapoole igasugust kriitikat. Piiramatute juurdehindluste vastu hääletavad ostjad kahe käega, sooritades oma oste internetipoodides.
„Kui harjumuspärastes kauplemiskohtades ületab juurdehindlus sageli 150%, siis internetipoodides on see maksimaalselt 20–30%, pealegi on kaubad moodsad ja kvaliteetsed,” selgitab suundumust Membershop.ee netikaubanduse Baltimaade keskuse juhataja Marijus Radavičius.
„Meil puudub vajadus luua esindusi, sisustada ja omada ruume. Meie ostjate arv ületab 100 000 ning seetõttu saame hulgiostul hinnaalandusi. Usaldusväärsete tootemarkidega kaupu ostame aga otse tootjailt, ilma vahendajateta. Seepärast kasvab meie ostjateklubi käive, alates selle tegevuse algushetkest Eestis möödunud aasta septembris, iga kuuga ligikaudu 35%.”
Nüüdisajal valib üha rohkem inimesi ostetavat kaupa interneti kaudu, samal ajal sotsiaalvõrgustikes ning uudiste portaalides aina imestades kõrgete juurdehindluste üle.
Olgu siinkohal ära toodud vaid mõned kommentaarid.
„Teistes maades on kõik loogiliste hindadega, meil aga on igal sammul vaid kõverpeeglid! Viimased jäätmed kosmiliste hindadega.”
„Eesti poodides kulutan raha üksnes toiduainetele ning kõik muu püüan tuua välismaalt. Miks ma peaksin ostma siin kõiksugu rämpsu raske raha eest? Seni, kuni leidub ullikesi, võivad kaupmehed lisada kõrgeid juurdehindlusi.”
„Lihtsalt me oleme kõige aplamad … (kõik me oleme sellised). Tahame mitte millestki kulda välja pigistada ning uputame endid ja kõiki …”
„Tahan osta lõhnaõli, kuid ei taha maksta kaupluste juurdehindlusi, kuna need on nii hirmsad.”
„Arvan, et elame selle ajani, kui suurte kaupluste kaltsukambrid on tühjad. Kaovad samamoodi, nagu hiiglaslikud tollipuurid piiril, see äri lihtsalt lõpeb, sest inimesed (ostjad) võtavad pikkamööda mõistuse pähe.”
„Paljusid asju ei saagi Eestis osta. Ei ole teist varianti, kui tellida välismaalt.”
„Seni kuni on lambaid, leidub ka pügajaid.”
Kergetööstuse ettevõtete assotsiatsioon uuris ja leidis, et juurdehindlus igapäevarõivastele Eesti kauplustes on 3- kuni 16-kordne ja näiteks toatuhvlitele, millede omahind on 20 senti, moodustab see 5000%! Samas ei anna isegi kõrge hind garantiid, et rõivas on kvaliteetne, sest kuigi vitriinides on uhked sõnad„eksklusiivne”, „uus kollektsioon” jt, ei vasta see sageli tegelikkusele, kuna müügil olev rõivas on tegelikult möödunud aasta„ülejääk”, pealegi põhiliselt Hiinas toodetud.
Kuna kõigil ei ole võimalust minna šoppama välismaale, on odavama kauba muretsemisel heaks abiks netikauplused. Möödunudaastasel küsitlustel tunnistas umbes viiendik vastanutest, et soetavad kaupu internetist.
Küsitluses osalenuist 15,2% ostab internetist seda, mida Eestis ei ole, aga ka rõivaid, tehnikakaupu ja muid tooteid. 12,4% ostab internetist ainult tehnikat, 7,3% omakorda ainult rõivaid.
Tuleb lisada, et šoppamine netipoodides muutus hoogsalt populaarseks 2008. aastal, kui kriisi tõttu otsisid inimesed võimalust muretseda kvaliteetset kaupa odava hinna eest. Üha enam inimesi kasutab võimalust teha sisseoste odavalt, mugavalt ja hästi.
Mobiilse ostlemise rakendused
on peatselt ka Eestis
Soome jaekontserni S-Group Venemaa tütarettevõte hakkas Prisma Peterburi hüpermarketites kliendilojaalsuse ja müügi kasvatamiseks klientidele pakkuma Tieto Mobile Shopper teenuseid.
Soome üks peamisi hüpermarketite kette Prisma sisenes edukalt Venemaa turule 2008 aastal ja opereerib Peterburi piirkonnas üheksat hüpermarketit. Prisma soovis Peterburis lojaalsetele klientidele pakkuda uut, interaktiivset tööriista poega suhtlemiseks. Tieto mobiilse ostlemise rakenduse nutitelefonidele saavad poed sisse osta teenusena ja valmis paketina, tänu millele on jaeketil võimalik see kasutusele võtta kiiresti ja kuluefektiivselt ning oma riske maandades, ütles Tieto Estonia esindaja Raul Ennus.
Poe poolt bränditud mobiiliarakenduse abil saavad poe kliendid mugavalt tutvuda eripakkumistega, saada kaardijuhised lähima poeni, vaadata poes QR koodide abil tooteinfot, koostada oma vajalike ostude meelespea, ning palju muud, selgitas Ennus. „Usun, et peatselt saame näha ka Eesti poodide jaoks kohandatud rakendusi,“lisas ta.
„Konkurents on siin tihe ja Vene tarbijad pööravad väga palju tähelepanu ostlemiskogemusele, otsides pidevalt uusi ideid ja teenuseid. Mobiilsus on Vene jaeturul uus lähenemine ja oma mobiilse ostlemise teenuse käivitamisega pääsesime esiritta, mis annab meile mõõdetava konkurentsieelise. Meie eesmärk on kasvatada ostukordade arvu nädalas, aktiveerides uue mobiilikanali kaudu näiteks eripakkumistest teavitades meie truid kliente ja muutes kogu ostlemiskogemust sujuvamaks ja põnevamaks,“ ütles Prisma direktor Peterburis Jani Vahala.
“Mobile Shopper teenusega kaasneb Prisma jaoks ka tulevikugarantii, kuna teenust arendatakse pidevalt edasi. Meie jaoks ei saa mobiilne teenus kunagi valmis – see areneb sõltuvalt tarbijakäitumisest ja klientide vajadustest. Nii oleme ka motiveeritud otsima innovatsiooni ja uusi funktsioone looma, ning pühendunud koostööle Prismaga – et nad näeksid mobiilsuse väärtust nende äris nii täna kui ka tulevikus,” kommenteeris Tieto tööstuslike lahenduste valdkonnajuht Janne Maunu.
Jani Vahala tõstis esile pilvemajutusel põhineva lahenduse eeliseid ja Tieto kompetentsi mobiilsete lahenduste ja jaekaubanduse valdkonnas. “Ma olen väga rahul teenuse käimalükkamisega – saime Mobile Shopperi tööle uskumatult kiiresti, ilma koormavate IT-investeeringuteta. See on väga lihtne – Tieto opereerib seda, ja meie kasutame seda. Koos on meil võimalik vastavalt oma klientide tagasisidele funktsioone edasi arendada ja õppida Mobile Shopperi kõiki võimalusi oma turundustegevuses kasutama.”
Leibkondade tarbimiskulutused mullu suurenesid
Leibkonnaliige kulutas 2011. aastal 3% rohkem kui 2010. aastal, teatab Statistikaamet.
Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, võrreldes varasema aastaga oli see 7 eurot rohkem.
Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelarvest 45%, jäädes 2010. aastaga võrreldes samale tasemele. 2011. aastal kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 75 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 28%. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulutused toidule ligi 9%. Eluasemele kulus veidi üle 47 euro kuus (17% leibkonna eelarvest), mis oli 2 eurot vähem kui 2010. aastal.
Transpordile kulus kuus 31 eurot, vabale ajale 26 eurot, sideteenustele 16 eurot, majapidamisele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 13 eurot ning tervishoiule 9 eurot leibkonnaliikme kohta. Varasema aastaga võrreldes on kulutused transpordile kasvanud 7 protsendipunkti ja kulutused sidele 6 protsendipunkti, samuti on leibkonnad taas hakanud rohkem kulutama riietele ja jalanõudele, väljaspool kodu söömisele ning vabale ajale.
Maal ja linnas keskmiselt kuus kulutatav kogusumma oluliselt ei erinenud. Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 11 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19% ja maal 15%. Samuti olid linnas suuremad väljaminekud riietele, tervishoiule, vabale ajale ja väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15% leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulutused 10% piiresse.
Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal (322 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, sh Tallinnas 313 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal (312 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal (vastavalt 183, 184 ja 199 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).
Kauplustes võib täheldada tarbimise elavnemist
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2012. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 12%, teatab Statistikaamet.
Eelmise aasta sama kuuga võrreldes pöördus jaemüük tõusule 2011. aasta veebruaris ja näitas 2–6% piires stabiilset kasvu aasta lõpuni. Tänavu jaanuaris jaemüügi kasv kiirenes ning jaemüük suurenes aastaga 16%. Veebruaris jaemüügi kasvutempo küll mõnevõrra aeglustus, kuid siiski suudeti saavutada märkimisväärne kasv.
2012. aasta veebruaris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 305,3 miljonit eurot. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2011. aasta veebruariga võrreldes 16%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastases võrdluses vastavalt 24% ja 22%. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldas mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas. Hästi läks veebruaris ka muudel spetsialiseeritud kauplustel, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 16%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustel (kasv 12%).
Toidukaupade kauplustes suurenes jaemüük eelmise aasta veebruariga võrreldes 10%. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldas mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning toidukaupade hinnatõusu jätkuv aeglustumine. Kui kolmel eelneval kuul oli toidukaupade aastane hinnatõus 4% piires, siis veebruaris 2,9%.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 5%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli veebruaris 385,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 80%. 2011. aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades viiendiku, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 2%.
Tarbijaid mõjutab enim elektri, soojusenergia ja kütte hind
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta jaanuaris võrreldes 2011. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 4,5%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2011. aasta jaanuariga võrreldes 3,7% ja teenused 6,0% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 9,2% ja mittereguleeritavad hinnad 2,9%.
2011. aasta jaanuariga võrreldes mõjutasid indeksit kõige rohkem eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Sellest omakorda üle kolm neljandikku andsid aastataguse ajaga võrreldes 14,3% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust üle viiendiku, millest pool jäi aastaga 8,5% kallinenud lihatoodete arvele. 10,4% kallim mootorikütus andis kogutõusust kaheksandiku. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud taimeõli (27%), kohv (26%) ja suhkur (26%). Kartul oli 2012. aasta jaanuaris 33% ja värske köögivili 12% odavam kui aasta varem.
Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 3,5% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte, samuti riietuse ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning mootorikütuse 3,3%-line hinnatõus. Sealjuures oli elektrienergia 4,4%-lise hinnatõusu peamiseks põhjuseks taastuvenergia tasu ja võrguteenuste kallinemine. Soojusenergia kallines 2,9% ja gaas 10,6%.
Tarbijate kindlustunne viimase kuuga paranes
EKI jaanuari tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne püsib küll alla pikaajalist (1992-2011) keskmist, kuid viimase kuuga paranes. Kindlustunde indikaator on jaanuaris -13 (detsembris -18 ning pikaajaline keskmine -10).
Paranemine toimus nii ootustes pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes. Hinnang tööturu arengutrendidele järgneva aasta jooksul viimase kuuga oluliselt ei muutunud (saldo detsembris 18, jaanuaris 17). Tarbijate inflatsiooniootused natuke vähenesid (saldo detsembris 26, jaanuaris 21). Tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva 12 kuu jooksul tõusta 7% (novembris olid ootused 9% ja detsembris 8%). Tarbijate hinnangud ja prognoosid inflatsiooni tasemele on alati (võrreldes korrektselt mõõdetud tarbijahinnaindeksiga) ülehinnatud, kuid trendi näitavad päris hästi.
Perede rahaline olukord on viimase ajal püsinud suhteliselt stabiilne ja jaanuari olukord ei erinenud oluliselt eelmiste kuude seisust. Jaanuaris 38% peredest säästis, 51% tuli ots-otsaga välja, 11% elas kas varasematest säästudest või oli võlgades.
Püsikaupade ostuprognoos püsib kesine.
Estonian Airi AirScore – maailma parim kampaania sotsiaalmeedias
30. novembril 2011 kuulutati Miamis USA-s välja Mega Award auhinnad. Estonian Airi sotsiaalmeedia lojaalsusprogramm AirScore tunnistati parimaks kategoorias „Parim kampaania sotsiaalmeedias“.
Mega Award auhindu annab välja Airline Information – kogu maailmas lennunduskonverentse korraldav firma. Tegemist on suurima sellelaadse sündmusega maailmas.
Mega Award auhinna võitjad valitakse välja lennunduse ja turismi esindajatest koosneva žürii poolt. Auhinnaga tunnustatakse lennuettevõtete ja tarnijate turunduskampaaniate ja tootearenduse tipptaset. Mega Awardsi antakse ka eraisikutele professionaalsete saavutuse eest. Tunnustatavad kategooriad žürii poolt on: lojaalsus, sotsiaalmeedia ning lisateenustest saadav tulu/kaubandus.
AirScore, mille Estonian Air lansseeris 27. oktoobril, on ainulaadne sotsiaalmeedial põhinev lojaalsusprogramm, mille eesmärk on rahvusliku lennufirma ja Eesti kui sihtkohariigi tutvustamine välismaal. Ühtlasi soovib Estonian Air progammiga suurendada klientide lojaalsust.
AirScore on eriline selle poolest, et see muudab seni lennunduses kasutusel olnud lojaalsusprogrammide trende – Estonian Air tunnustab kliente ja fänne mitmesuguste toetusaktsioonide eest, näiteks lennufirma pakkumiste või Eestis aset leidvate kultuuri- ja spordisündmuste kohta info jagamise eest oma Facebooki kontol. Ebatavaline on see, et lennufirma premeerib oma toetajaid ilma, et nad selleks lendama peaksid.
Estonian Airi tegevus sotsiaalmeedias on leidnud rahvusvahelist tunnustust ka varem. Teist aastat järjest toimuval SimpliFlying Awards of Excellence’i auhindade jagamisel kuulutati Estonian Air maailma parimaks lennufirmaks tulu teenimises sotsiaalmeedia abil.
SimpliFlying Awards of Excellence’i auhinnagala toimus 10. oktoobril Amsterdamis. Estonian Air kandideeris 134 nominendi seas ja pääses finaali ainsa Euroopa lennufirmana, konkureerides Malaysia Airlinesi ja AirAsia kõrval.
Välisturule müüdi septembris ligi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust
Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta septembris 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Kõige rohkem mõjutas toodangu kasvu aeglustumist elektroonikaseadmete tootmine.
Kui aasta alguses suurenes tööstusettevõtete toodang 30% piires, siis alates maist kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga veidi aeglustus ja püsis 20% piires. Aeglustumise peamiseks põhjuseks oli pikkamööda parenev võrdlusbaas. Septembris aeglustus aga järsult elektroonikaseadmete tootmise kasv, mis mõjutas kogu tööstusettevõtete toodangu näitajat.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 2011. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes 7%. Enim mõjutas toodangu kasvu eksport — välisturule müüdi ligi 70% kogu töötleva tööstuse toodangust.
Septembris ületas toodang eelmise aasta sama kuu mahu enamikus tööstusharudes. Kõige rohkem mõjutas toodangu kasvu endiselt elektroonikaseadmete tootmine, kus varajasem kahe- või kolmekordne kasv asendus tagasihoidliku 6%-lise kasvuga. Kui eelnevatel kuudel toodeti selles harus ligi neljandik kogu töötleva tööstuse toodangu mahust, siis septembris 15%. Järgmised suurema osatähtsusega tööstusharud olid puidutöötlemine, toiduainete ja metalltoodete tootmine, kus toodang kasvas vastavalt 7%, 2% ja 10%. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang üle kümnendiku masinate ja seadmete, elektriseadmete, kemikaalide ja mootorsõidukite tootmises. Toodag vähenes ehitusmaterjali ja kütteõlide tootmises.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta septembris tööstuses kokku 11% vähem toodangut kui augustis, töötlevas tööstuses 12% vähem.
2010. aasta septembriga võrreldes toodeti 1% vähem elektrit ja 16% vähem soojust.
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede oktoobrikuu tiraažid
Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtede 2011. aasta oktoobrikuu keskmised ühekordsed tiraažid (tuhandetes) trükikodade andmetel
Esitatud tähestikulises järjekorras gruppide kaupa
Üleriiklikud päevalehed
Eesti Päevaleht 27,2
Postimees 58,5
Postimees (venekeelne) 10,5
Õhtuleht 52,6
Äripäev 13,5
Maakonnalehed
Elva Postipoiss 1,5
Harju Elu 3,8
Hiiu Leht 2,8
Hiiu Nädal 1,0
Järva Teataja 4,3
Lääne Elu 4,3
Meie Maa 7,3
Narva 11,0
Nädaline 3,0
Põhjarannik/Severnoje Poberežje 6,9
Pärnu Postimees 13,1
Saarte Hääl 4,5
Sakala 9,2
Sillamjaeski Vestnik 1,0
Sõnumitooja 1,8
Valgamaalane 2,8
Vali Uudised 1,9
Virumaa Teataja 6,9
Viru Prospekt 5,3
Vooremaa 2,5
Võrumaa Teataja 4,1
Üleriiklikud nädalalehed
Delovõje Vedomosti 5,7
Den za Dnjom 10,8
Eesti Ekspress 31,0
Eesti Kirik 2,1
Komsomolskaja Pravda Baltija 11,0
Maaleht 42,8
MK-Estonia 12,6
Vestnik Zdorovogo Obraza Zizni 14,0
Õpetajate Leht 2,9
Tasuta lehed
Severnoje Poberežje Ekstra 65,4
Tallinna Linnaleht 30,0
Tallinna Linnaleht vene keeles 25,0
Tartu Ekspress 25,0
Tartu-Pärnu Linnaleht 25,0
Firmadest kliente tuleb võimsalt juurde: Sel aastal on asutatud juba üle 10 000 uue osaühingu
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on selle aasta jooksul loodud tänase seisuga kokku juba 10 574 uut osaühingut, millest 6461 osaühingut asutati ilma osakapitali sissemakseta. Terve eelmise aasta jooksul asutati kokku 9137 osaühingut.
Justiitsminister Kristen Michal avaldas heameelt, et käesoleva aasta algusest jõustunud seadusemuudatused, mis võimaldavad osaühingut kiiremalt ja lihtsamalt luua, on nii laialdast kasutust leidnud.
„Ettevõtluse soodustamiseks on kõige tähtsam see, et tegusad inimesed saaksid äriühingu ilma asjatute raha- ja ajakulutusteta asutada ning hea äriidee tekkimisel ei tohi riik liigse bürokraatia ja nõudmistega selle teostamist takistada,“ ütles Michal.
Käesoleva aasta algusest jõustunud seadusemuudatus võimaldab juhul, kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, asutada osaühingu ilma osakapitali sissemakseta, rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus. Osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete eest kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.
Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
Minister tõdes, et muudatuse vajalikkust näitab see, et tervelt kaks kolmandikku uutest osaühingutest asutati just nimelt ilma osakapitali sissemakseta.
„Oluliseks ettevõtlust soodustavaks asjaoluks on ka liigse bürokraatia puudumine – tervelt 70% osaühingute registreerimise taotlusi esitati ettevõtjaportaali kaudu,“ lisas Michal.
Suvi oli majutusettevõtetele rekordiliselt edukas
Majutusettevõtetes peatus 2011. aasta kolmel suvekuul esmakordselt üle miljoni sise- ja välisturisti, teatab Statistikaamet. Eelmise suvega võrreldes kasutas majutusettevõtete teenuseid 14% rohkem turiste.
2011. aasta suvel kasutas majutusettevõtete teenuseid 705 000 välisturisti. Välisturistide arv suurenes kõigil kolmel suvekuul eelmise aasta vastava kuuga võrreldes. Välisturistid moodustavad jätkuvalt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Enamik majutusettevõtetes majutatud välisturistidest tuli Eestisse puhkama ning ainult 15%-l oli reis seotud töö või äriga. Tallinna majutusettevõtetes peatus 474 000 välisturisti ehk 67% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Suvepealinnas Pärnus peatus 77 000 välisturisti, kellest kolmveerand saabus Soomest, samal ajal kui Rootsist ja Venemaalt saabus kummastki 4% välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtete teenuseid kasutanud 40 000 turistist ligi pooled olid Soomest, 14% Lätist ja 11% Saksamaalt.
Turismi kõrghooajal — juunis, juulis, augustis — peatus majutusettevõtetes ligi 333 000 siseturisti, mis on 11% enam kui eelmise aasta suvel. Kolmel suvekuul peatus majutusettevõtetes enam kui pool 2011. aasta 8 kuu jooksul majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 62% majutatud siseturistidest olid puhkusereisil ja 22% tööreisil. Siseturistide meelissihtkohtadeks on jätkuvalt Harju ning Pärnu maakond, kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru ja Saare maakonna majutusettevõtetes.
Augustis pakkus külastajatele teenust 1075 majutusettevõtet. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 343 000 turisti, kolmandik nendest olid siseturistid. Külastajate käsutuses oli 20 800 tuba ja 47 700 voodikohta. Täidetud oli 55% tubadest ja 47% voodikohtadest. Keskmisest tunduvalt suurem voodikohtade täitumus oli Tallinna ja Pärnu majutusettevõtetes.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 28 eurot ning oli 2010. aasta augustiga võrreldes euro võrra kallim.
Tarbijaid mõjutab jätkuvalt toidu kallinemine
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 5,2%, teatab Statistikaamet.
Kaubad olid 2010. aasta septembriga võrreldes 6,1% ja teenused 3,5% kallimad.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,8% ja mittereguleeritavad hinnad 4,3%.
Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 9,3%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40%. Üle veerandi tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused, millest omakorda kaks kolmandikku andis aastataguse ajaga 8,1% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli võrreldes möödunud aasta septembriga 17% kallim ning andis kogutõusust üle kuuendiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud suhkur (50%), kohv (44%), taimeõli (40%) ja tangained (37%). Värske köögivili oli tänavu 16,5% ja muu puuvili 13% odavam.
Augustiga võrreldes olid septembris tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks riietuse ja jalatsite soodusmüükide lõppemine, köögivilja sesoonne odavnemine 7,4% ning mootorikütuse 2%-line hinnatõus. Võrreldes augustiga oli hapukapsas 36%, porgand 29% ja värske kapsas 28% odavam.
EAS: käesoleval aastal luuakse rekordilised 15 000 uut ettevõtet
Esmaspäeval algava, 3. – 9. oktoobrini kestva ettevõtlusnädala raames toimub Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ning kaheksas väiksemas omavalitsuses ligi 200 seminari, töötuba, ettevõtete külastust ja muud üritust. Ettevõtlusnädala selleaastaseks märksõnaks on ettevõtluskultuur ja vastutustundlik ettevõtlus. Ettevõtlusnädalat korraldab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktori Dmitri Burnaševi prognoosi kohaselt luuakse Eestis tänavu 15 000 uut ettevõtet, mida on rohkem kui kunagi varem. Alustavad ettevõtted loovad oma esimesel tegutsemisaastal hinnanguliselt 2,7 uut töökohta. “See tähendab Eesti inimestele 40 000 uut töökohta, millest pooled luuakse väljaspool Tallinna,” rõhutas Burnašev.
Ettevõtlusnädalat korraldatakse selleks, et kutsuda inimesi mõtlema ettevõtlusest kui võimalusest viia ellu oma eesmärke. Teiseks julgustatakse ettevõtjaid ambitsioonikamalt mõtlema.
Ettevõtlusnädala jooksul toimub üle Eesti väga eriilmelisi üritusi. Võimalik on kuulata loenguid ja külastada ettevõtteid, osaleda aktiivselt töötubades ja aruteludes või küsida oma äriidee kohta nõu spetsialistidelt.
Burnaševi sõnul on vajadus taoliste ettevõtmiste järele suur, sest inimesi, kes on valmis kaaluma ettevõtjaks hakkama, on palju. “Huvi ettevõtluse vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, see on näha koolitustel ja nõustamistel osalejate arvust,” ütles Burnašev. Ettevõtlikkusaktiivsuse tõus on näha ka asutatavate ettevõtete arvu kiirest kasvust. “Tänavu asutatakse Eestis üle kahe korra rohkem ettevõtteid kui kümme aastat tagasi,” tõi Burnašev esile.
Ettevõtlusnädala põhisündmusteks Tallinnas on esmaspäeval toimuv avakonverents “Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?”, teisipäeval toimuv ambitsioonikatele ettevõtjatele suunatud kasvuettevõtjate päev “Nullist sajani” ning kolmapäeval toimuv mentorluskonverents.
J. Margus Klaar: tulevikuteenus on nähtamatu
Hea teenuse tunneb ära sellest, et tema olemasolu on murevaba ja märkamatu – mugavaks tarbimiseks ei ole vaja kasutusjuhendit, selgitati reedel toimunud teenusedisaini-teemalisel konverentsil „Services of Tomorrow- What`s next?“.
Teenusdisainiga tegelejad on tähele pannud, et ettevõtted panustavad märkimisväärselt oma teenuste arendamisse, kuid seda pigem enda, mitte kliendi vaatepunktist lähtudes. Ettevõtte sees tajutakse teenuseid kliendist erinevalt, siinkohal ei ole mõeldud ainult jaekliente, vaid ka näiteks sisekliente, ekspordipartnereid jt.
Pakkudes teenuseid ainult oma ettevõtte seisukohast lähtudes võid hoopis piirata tarbimist, leidsid teenusedisaini eksperdid Göte Nyman ja Reima Rönnholm. „Hea teenus ei seisne tegelikult valikute rohkuses vaid nende lihtsuses,“ väitsid nad. Apple tooteid kasutades ei vajata kasutusjuhendit, sest seadmed juhendavad inimest märkamatult järgmise operatsioonini. IKEA kasutusjuhendid ei sisalda ammu teksti, sest pildina on õige tegevus lihtsalt mõistetav.
Teenusedisaini vahenditega saab näidata, kuidas väheste ressurssidega on võimalik tegutseda efektiivsemalt, ehk siis kokkuvõttes paremat teenust pakkuda. „Inimesed vajavad selgeid tegevusjuhendeid ja arusaadavaid reegleid, et mõista ümbritsevat, vaid nõnda on klient teenusega rahul. Põhjuste ja olukorra lihtne selgitamine on paraku nii ettevõtete, valitsusasutuste ning erinevate organisatsioonide jaoks keeruline ning aeganõudev, sest nende struktuur on keeruline ja koostööd on raske saavutada. Teenusedisain pakub vajalikke tööriistu selleks, et teenuse pakkujad ning selle tarbijad üksteist sarnaselt mõistaks,“ kommenteeris J. Margus Klaar Brand Manualist.
Konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut koostöös Loov Eesti, Brand Manuali, Velveti ja Provoke Tallinnaga. Nii uuringu kui ka konverentsi põhirahastus saadi Interreg IV A programmist.
Kahel kolmandikul leibkondadest on interneti püsiühendus
Kodune internetiühendus oli 2011. aasta I kvartalis seitsmel leibkonnal kümnest, neist enamikul püsiühendus, teatab Statistikaamet. Interneti- ja püsiühendusega leibkondade osatähtsus on viimasel viiel aastal iga aastaga veidi suurenenud.
Internetiühendus oli 71%-l ja püsiühendus 66%-l leibkondadest, nende osatähtsus tõusis eelmise aastaga võrreldes vastavalt kolm ja kaks protsendipunkti. Leibkond võib kasutada ka mitut internetiühendust. Viimastel aastatel on tasapisi populaarsust kogunud mobiilne internetiühendus. Tänavu kasutas iga kuues leibkond kodus ainult või lisaks mobiilset internetiühendust. Lastega kahe täiskasvanu leibkonnas oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatel täiskasvanutel vaid pooltel.
Arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus väheneb vanuse kasvades. 16–34-aastastest kasutasid arvutit ja internetti peaaegu kõik, 55–64-aastastest pooled ja 65–74-aastastest veerand.
2011. aastal uuriti internetikasutajate hulgas ka avaliku sektori e-teenuste kasutamist ja rahulolu nendega. Alla 2% internetikasutajatest ei teadnud ühtegi avaliku sektori e-teenust. Populaarseim avaliku sektori e-teenus oli tulumaksu deklareerimine, seda oli kasutanud kaks kolmandikku internetikasutajatest. Kõige vähem on kasutatud sünni- ja abielutunnistuse või ehitusloa taotlemist ning elukohavahetusest teavitamist, samas on pooled internetikasutajatest nendest e-teenustest kuulnud. Täpsuse huvides peab ka mainima, et enamasti internetikasutajal igal aastal nt sünni- ja abielutunnistuse taotlemist vaja ei lähe, samal ajal kui tuludeklaratsiooni täidetakse sageli igal aastal. Üldiselt on internetikasutajad avaliku sektori e-teenustega rahul. Kaheksa kümnest internetikasutajast, kes teadsid avaliku sektori e-teenuseid, on teenustega pigem rahul või väga rahul.
Viimastel aastatel on 10 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas olnud internetiühendus peaaegu kõigil. 2011. aastal oli üheksal ettevõttel kümnest interneti püsiühendus. Neli ettevõtet kümnest kasutab ka juhtmeta internetiühendust. Avaliku sektori veebilehtedelt oli infot saanud ja blankette alla laadinud üheksa internetiühendusega ettevõtet kümnest.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike ja leibkondade hulgas uurib Statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse II kvartalis I kvartali kohta. 2011. aastal osales uuringus 4300 elanikku. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2011. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Marketingi Instituut alustas eksporditeemalist koostööd Äripäevaga
Marketingi Instituut teeb koostööd Äripäeva müügi- ja ekspordijuhtidele suunatud teemaveebiga bestsales.ee.
Uudised teemaveebis bestsales.ee on suunatud ettevõtlikule vastutajale, kelle töö on seotud ekspordi ja müügiga, selle planeerimise, läbi viimise ja kontrolli pidamisega. Ettevõtjatele ja tippjuhtidele, kelle vastutusalasse kuulub ettevõttes müük. Kõigile väikefirmade juhtidele, kes on ise oma ettevõtte esimüüjad.
Bestsales.ee ambitsioon on olla Eesti juhtiv müügi- ja ekspordiuudiste veebisait. Ta hakkab kajastama ekspordi ja müügi valdkondade edulugusid ja ka läbikukkumisi, millest õppida. Sündmusi ja suundumusi. Töökuulutusi.
Avati lepingute koostamise veebikeskkond
Uus lepingute koostamise e-teenus Dokud.ee aitab firmadel ja eraisikutel kiiremini lepinguid koostada ja sõlmida.
Paljude eraisikute ning keskmise ja väiksema suurusega firmade probleemiks on see, et advokaadibüroode õigusteenus tunnitasuga 120 euri, millele lisandub käibemaks, jääb neile kättesaamatuks. Dokud.ee pakub kõige viimaste seadustega kooskõlas oleva võimaluse sõlmida lepinguid kiiresti ja mõistlike kuludega.
Majutusettevõtetes oli I poolaastal rohkelt turiste
Majutusettevõtetes peatus 2011. aasta I poolaastal ligi 1,2 miljonit välis- ja siseturisti, mis oli 15% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Turistide arv majutusettevõtetes ületas 10% võrra ka kümnendi seni parima, 2008. aasta I poolaasta tulemust.
Majutusettevõtetes peatus ligi 800 000 välisturisti, mis on 17% enam kui eelmise aasta I poolaastal ning viiendiku võrra rohkem kui kümnendi parima, 2008. aasta esimesel poolel. Välisturistide arv suurenes I poolaastal kõigis peamistes turismipiirkondades Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestis. Populaarseim sihtkoht oli jätkuvalt Tallinn, kus peatus kolmveerand majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Eelmise aasta I poolaastaga võrreldes saabus rohkem välisturiste kõigist peamistest turismipartnerriikidest ― Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Rootsist, Lätist ja Suurbritanniast. Enim kasvas Suurbritanniast ja Venemaalt saabunud turistide arv (vastavalt 90% ja 50%).
Majutusettevõtetes peatus 400 000 siseturisti, mis on 11% enam kui eelmise aasta I poolaastal, kuid vähem kui 2007. ja 2008. aasta samal ajal. Siseturistide meelissihtkohtadeks on jätkuvalt Harju ning Pärnu maakond, kuid meelsasti peatutakse ka Tartu ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes.
Selle aasta juunis pakkus külastajatele teenust 1074 majutusettevõtet. Majutusettevõtetes peatus 294 000 sise- ja välisturisti ehk 17% enam kui eelmise aasta juunis. Külastajate käsutuses oli 20 600 tuba ja 46 900 voodikohta. Täidetud oli pool tubadest ja 41% voodikohtadest. Keskmisest suurem voodikohtade täitumus oli Tallinna, Pärnu ja Tartu majutusettevõtetes.
Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 29 eurot ning oli 2010. aasta juuniga võrreldes 8% kallim, kuid 3 eurot odavam kui 2008. aasta juunis.
Telereklaami hinnad tõusid esimesel poolaastal
Eesti Ringhäälingute Liitu kuuluvate telejaamade müügikäibed kasvasid tänavu esimesel poolaastal 13,3% võrreldes aastataguse perioodiga. Käibe kasvu vedas reklaamihindade tõus teleturul –keskmiseks hinnatõusuks mõõdeti telemaastikul 21,6%.
Ringhäälingute Liidu juhi Toomas Vara arvates näitavad need numbrid, et majanduslanguse ajal tugevalt kannatanud teleturg on taastumas. „Suuremate telejaamade lubatud reklaamimaht on reklaami kõrghooajal välja müüdud ning seetõttu on ka reklaamihindade langus asendunud tõusuga“.
Eesti Ringhäälingute Liitu kuuluvad kõik suuremad Eesti eraõiguslikud tele- ja raadiojaamad.
MKM ootab arvamusi Disainivaldkonna tegevusplaani kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avas täna kaasamisveebis www.osale.ee avaliku konsultatsiooni Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2011-2013 tööversiooni kohta.
Kava on loogiliseks järjeks 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Ekspordiagentuuri, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ja disainiettevõtjate töögrupi koostatud ettepanekute ja eksperthinnangute kogumile „Eesti – disainimaa?”,mille eesmärk oli esitada ettepanekud rakendusliku disaini edendamiseks Eestis. Kavaga määratakse peamised lähiaastate tegevussuunad ja olulised põhimõtted disainivaldkonna arengu soodustamiseks.
Disaini tegevusplaan on osa Eesti ettevõtluspoliitikast 2007-2013 ning Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegiast 2007-2013, tegevusplaan valmib sügisel.
Disainivaldkonna tegevusplaani tööversiooni saab lugeda ning seda kommenteerida kuni 15.08 veebiaadressil: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=203.
Jaemüük püsib tõusulainel
2011. aasta juunis suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 4%, ulatudes 344 miljoni euroni. Kuises võrdluses kasvas müük samuti 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 422 miljonit eurot, suurenedes aastaga 10,5%.
Sisetarbimine on alates aasta teisest kuust näidanud stabiilset kasvu. Seni piduriks olnud kõrge tööpuudus on hakanud taanduma ning palkade langus peatunud, mistõttu inimeste kindlustunne on võrreldes kriisi sügavamate hetkedega oluliselt paranenud. Samuti on stabiliseerunud inflatsiooniline surve, mis viimase aasta jooksul tarbijatele peavalu valmistas. Sellest tulenevalt osutus ka juuni jaekaubandusettevõtetele selle aasta parimaks kuuks.
Hinnatõusu peatumine toidukaupade segmendis on hakanud ka müügimahtudele positiivselt mõjuma. Eelmise kuuga võrreldes odavnesid toidukaubad nii mais kui ka juunis ning aastases võrdluses on samuti märgata hinnakasvu aeglustumist. Kokku kasvas toidukaupade müük juunis püsivhindades 3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest. Hetkeolusid arvestades ei tohiks toidukaupade pakkumises suuremaid probleeme esineda ning edaspidi peaks hinnad pigem stabiliseeruma või isegi mõningates kaubagruppides allapoole tulema.
Sisekaubandus näitab pea kõigis kauplusegruppides kasvu. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga 8%, mis oli mõnevõrra aeglasem viimaste kuude keskmisest ning mahtudelt jäi alla ka maikuule. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük suurenes 10%, mis oli samuti eelmiste kuude keskmisest oluliselt parem tulemus. Endiselt püsib languses farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, kus mahud kahanesid aastaga 10%, samas selles kauplusegrupis kriisi ajal langust praktiliselt ei olnud, mistõttu on baastase ka kõrgem.
Sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahtude kasv juunis mõnevõrra aeglustus, kasvades 24%. Samuti jäi 142 miljoni euroni ulatunud ning aastaga enam kui kolmandiku võrra kasvanud müügitulu viimaste kuude keskmisele alla. Kasv tuleb peamiselt sõidukite ja nende osade müügist, remont püsib juba enam kui poolteist aastat languses. Hoolimata kõrgetest hindadest on ka mootorikütuse müügimahud kasvanud juba viimased 4 kuud, seejuures juunis oli, võrreldes eelmise aasta sama kuuga, kasv 4%. Kallima kütuse tõttu on aga mootorikütust müüvate ettevõtete müügitulu suurenenud aastaga 11%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juulis korraldatud küsitluse kohaselt tegi kaubanduse kindlustunde indikaator läbi mõningase languse. Peamiseks põhjuseks oli sesoonsusest tingitud ootuste vähenemine tuleviku müügi ning töötajate arvu suhtes. Samas hinnangud eelmise 3 kuu müügile püsisid endiselt väga tugevad. Tarbijate kindlustunne tõusis ka viimase 5 kuu kõrgemaile tasemele, seda peamiselt hinnangute paranemise tõttu nii pere kui ka riigi majanduslikule olukorrale.
Hetke seisu hinnates võib oodata järgnevatel kuudel müügimahtude edasist kasvu. Sisemajanduse olukord on aastatagusega võrreldes muutunud oluliselt tugevamaks ning tõenäoline on, et inimeste finantsvõimaluste paranemine hakkab üha rohkem jõudma ka jaekaubandusettevõteteni.
Tarbijate arv Euroliidus tervikuna kasvab, Eestis väheneb
Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb.
2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt 12%-le.
Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv järgmise poole sajandi jooksul väheneb, erinevalt näiteks Iirimaast, Luksemburgist ja Küprosest, kus rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt üle 40%. Eesti rahvaarv ei kasva ühelgi aastal ning väheneb viiekümne aastaga 1,34 miljonilt 1,16 miljonile (13%). Suurim rahvaarvu vähenemine toimub Bulgaarias (27%), Lätis (26%) ja Leedus (20%). Eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule 30%-ni.
Aastatel 1960–2000 oli Euroopa kõrgeima mediaanvanusega riik Rootsi (1960. aastal 36,0 aastat). 21. sajandi algul hõivas esikoha Itaalia (2000. aastal 40,1 aastat) ja 2010. aastal Saksamaa (44,2 aastat). Sama positsiooni hoidmist prognoositakse Saksamaale järgnevaks 30 aastaks. Pärast 2040. aastat lähevad Saksamaast mööda Läti ja Rumeenia. Samas prognoositakse, et Rootsi on koos teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega selleks ajaks üks madalama mediaanvanusega riike. 2060. aastal on Rootsi mediaanvanus 43,5 aastat, samas kui kõige kõrgema mediaanvanusega Rumeenias 52,4 aastat.
Eesti rahvastiku mediaanvanus oli 1970. aastal 33,6 aastat ja see tõuseb 90 aastaga 47,3-ni. See on üsna sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanusega, mis on 2060. aastal 47,2 aastat.
Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Mida kõrgem on riigi mediaanvanus, seda suurem on vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. Seda suurem on ka koormus riigi sotsiaalsüsteemile ja tööturule.
Euroopas saabub vanavanemate buum
Teise maailmasõja järgsetel aastatel oli Euroopas sünnibuum. 1950. aastatel sündinud lapsed on nüüd jõudnud või jõudmas pensioniikka. Eestis polnud sõjajärgne sündimuse suurenemine eriti märgatav. Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit toob põhjusena välja, et sõjajärgsetel aastatel olukord Eestis ei normaliseerunud — toimusid küüditamised, sundkollektiviseerimine, jätkus metsavendlus, püsis lootus iseseisvuse taastamisele. Et Eestis jäi beebibuumi mõju väikeseks, siis kasvab vanurite osatähtsus stabiilselt aasta-aastalt ning suurt hüpet rahvastiku vananemises ei toimu.
Euroopas on 21. sajandi esimesel kümnendil esmakordselt olukord, kus rahvastikus on vanemaid inimesi rohkem kui noori. 1960. aastal oli keskmiselt iga eaka (65-aastane ja vanem) kohta kolm noort (0–14-aastast), kuid 100 aastat hiljem prognoositakse kaht eakat iga noore kohta, mis tähendab rohkem vanavanemaid ning vähem lapselapsi kui minevikus. Euroopas saabub vanavanemate buum.
Tulevikuprognoos jagab Euroopa riigid kuude gruppi
Euroopa riigid on aastate 1990, 2010 ja 2060 sarnase rahvastikuarengu põhjal jagatud kuude gruppi.
■Esimesse gruppi kuuluvad kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki (Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Austria, Šveits, Luksemburg, Holland). 1990. aastatel võis neid lugeda vana rahvastikuga riikideks, kuid 2060. aastaks on nad prognoosi kohaselt Euroopa noorima rahvastikuga riigid.
■Teise gruppi kuulub Rootsi, kes oli 1960.–2000. aastal Euroopa vanima rahvastikuga riik, kuid tõenäoliselt saab 50 aasta pärast üheks noorima rahvastikuga riigiks.
■Kolmandas grupis on Saksamaa ja Itaalia, kes on olnud 1990. ja 2010. aastal ühed vanima rahvastikuga riigid ning tõenäoliselt jäävad seda positsiooni hoidma ka 2060. aastal.
■Neljandas grupis on seitse riiki üle kogu Euroopa (Bulgaaria, Ungari, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Portugal, Läti), kelle rahvastik praegu kergelt vananeb, kuid perioodi lõpuks on nad vana rahvastikuga riigid, kus tööturult lahkujaid on sisenejatest rohkem.
■Eesti kuulub viiendasse gruppi, kus on kaheksa riiki (Leedu, Sloveenia, Malta, Lichtenstein, Poola, Rumeenia, Slovakkia). Tegemist on riikidega, kelle rahvastik on olnud üks nooremaid, kuid jõuab 2060. aastaks samale tasemele nagu eelnev grupp, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur.
■Viimases grupis on kolm saart (Iirimaa, Küpros ja Island), kes on ja tõenäoliselt jäävad noorima rahvastikuga riikideks Euroopas.
Eurostati prognoos põhineb migratsioonivoogudel. Kui ränne peaks järsult lakkama, vananeks Euroopa rahvastik tunduvalt kiiremini.
Allikas: Eurostat, Statistikaamet
Tarbijate eelistused on muutunud
• alla 25aastased eelistavad online-sotsiaalvõrgustikke;
• 25–34aastased eelistavad SMSi ja chati ning blogimist;
• 35–64aastaste eelistuseks on e-post ja telefon;
• 65aastased ja vanemad eelistavad kirjutada kirju;
• 1982+ sünniaastaga noortest (Generation Y) on 95% liitunud
online-sotsiaalvõrgustikega.
Allikas: 2010 Stephern A. Brobst
Loov Eesti avab ainulaadse virtuaalse tootearenduskeskkonna PESA
Loov Eesti kutsub alustavaid loomeettevõtjaid liituma Eesti esimese virtuaalse tootearenduskeskkonnaga PESA, kus Eesti juhtivate konsultantide abil aidatakse ideest vormida läbilöögivõimeline toode. PESAga on oodatud liituma eelkõige loomevaldkonna tooteideed.
„Loovisikutel on palju häid ideid, mille elluviimiseks jääb neil oskustest, teadmistest ja kogemustest puudu, PESA pakub turuvalmis toote arendamiseks professionaalset tuge. PESA programmis õnnestumine sõltub vastastikusest kokkuleppest ja täielikust pühendumisest - edulugusid on oodata aasta pärast,” ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.
PESA on ainulaadne virtuaalne tootearenduskeskkond, mille vahendusel on võimalik saada tugiteenuseid oma tooteidee arendamiseks. Professionaalsed koolitajad nagu näiteks Anu-Mall Naarits (Marketingi Instituut) ja Indrek Maripuu (Arendussahtel) ning mentorid nõustavad ja suunavad toote arendamist, üheskoos kaasatakse eri valdkondade eksperte ja äriingleid. PESA keskkonda on koondatud info ettevõtlusest, tootearendusest, investeeringutest ja eksportturgudest ning PESA teenused on keskkonnaga liitunutele turuhinnast soodsamad.
PESA programm koosneb viiest etapist; tootearendus, turundus, ettevõtlus (äriplaan), finantseerimine ja juhtimine. Liitumisavaldusi saab esitada kuni 23.juunini aadressil pesa.looveesti.ee, programmi on võimalik pääseda kuni 20 tootel.
PESA tooteinkubatsiooniprorgamm kestab ühe aasta. Programmi esimese aasta lõpuks on seatud siht 50% toodetest Eesti turul müüdavaks arendada ja omada eksporditurgudele sisenemiseks juba esimesi reaalseid kontakte.
Kas sinu ettevõtte sihtgrupp võib istuda kinos?
Eestis oli 2010. aastal 2,1 miljonit kinokülastust, mis on viimase 18 aasta rekord, teatab Statistikaamet.
Viimati oli kinokülastuste arv suurem 1992. aastal, kui tehti 3,4 miljonit kinokülastust. Võrreldes 2009. aastaga oli mullu ligi 400 000 külastust rohkem.
Kinokülastuste arvu suurenemise üks põhjus on kinopileti hinna langemine viimastel aastatel, mille on põhjustanud uute kinode lisandumine ja konkurentsi elavnemine kinoturul. 2010. aastal maksis kinopilet keskmiselt 3,6 eurot, mis on viimase üheksa aasta odavaim hind. 2009. aastaga võrreldes odavnes kinopilet 17%.
2010. aastal jooksis Eesti kinodes kokku 294 filmi, mis on vähem kui 2009. aastal kui filmilevis oli 313 filmi, aga sellest hoolimata varasemate aastatega võrreldes kõrge näitaja. Aasta jooksul imporditi Eesti filmilevisse 174 filmi, mis on ligi poolsada filmi rohkem kui viimasel kümnendil keskmiselt. Võrreldes 2009. aastaga imporditi 20 filmi enam. Üle poole Eesti kinodes näidatud filmidest olid endiselt pärit Ameerika Ühendriikidest. Filmilevis on suurenemas Euroopast pärit filmide arv, 2010. aastal oli neid 95. Eesti filmide hulk on kinodes alates 2008. aastast järjest vähenenud, 2010. aastal sai kinos vaadata 14 Eesti filmi.
Kuigi 2008. ja 2009. aastaga võrreldes on Eestis toodetud filmide arv kasvanud, jääb 2010. aasta filmitoodang veel alla viimase kümne aasta keskmisele. Filmide arvu kasv on toimunud peamiselt kommertseesmärgil toodetud promo- ja õppefilmide arvelt, madalseisus on aga kunstiliste filmide tootmine. Kui alates 2000. aastast on Eestis valminud keskmiselt 169 filmi aastas, siis 2010. aastal valmis 129 filmi. Eesti filmitegijad keskenduvad järjest enam koostööle välismaiste filmitootjatega. 2010. aastal Eestis valminud neli täispikka mängufilmi valmisid kõik koostöös teiste riikidega.
2010. aastal valmis Eestis kokku 14 täispikka filmi, millest 4 olid mängufilmid ja 10 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis kokku 115, neist 19 olid lühimängufilmid, 31 lühidokumentaalfilmid ja 5 lühianimafilmid. Lisaks neile valmis veel promo-, õppe ja muid lühifilme.
Nutitelefone kasutatakse peamiselt internetis surfamiseks
Samsung Electronics poolt Baltikumis läbi mobiilikasutajate uuringust selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.
Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega, vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.
Ligi 40 protsendi nutitelefoni kasutajatest soovitaksid oma sõpradel, sugulastel ja tuttavatel samuti nutikam telefoni mudel soetada. Klassikallise mobiiltelefoni omanike seast on enamik kui kolmandik valmis endale nutitelefoni ostma, mis on enam kui teistes Balti riikides.
Mais Samsung Electronicsi poolt läbiviidud mobiilikasutajate uuringust selgus, et igal viiendal mobiilikasutajal Eestis on taskus nutitelefon. Uuringu raames küsitleti igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et kaardistada nutitelefonide kasutajate eelistusi.
Eesti keele väänamine internetiaadressides lõpeb
Juuni keskpaigas vabanevad Eesti internetiaadressid piirangust, mis seni takistas ee-lõpulistes domeenides kasutada kõiki Eesti tähestiku tähti. 13. juunist saavad ka õ, ä, ö, ü, š ja ž loomulikuks osaks meie igapäevasest internetisuhtlusest.
Sellega välditakse segadusi ja piinlikkust tekitavaid olukordi, mis seni on täppide puudumisega kaasnenud.
Kuna huvi täpitähti sisaldavate domeenide vastu on suur, siis tuleb seekord kõigil, kes soovivad tõsta oma võimalusi üht või teist internetiaadressi endale saada, teha eeltööd. Selleks on kaks võimalust.
Esimene võimalus on neil, kellel on Eesti Interneti SA (EIS) poolt tunnustatud eelisõigus mingile nimekujule (kaubamärk, ärinimi või isikunimi). Nemad võivad 16.05.2011–05.06.2011 kestva perioodi jooksul esitada EIS-le tõestusmaterjalid neile kuuluva eesõiguse olemasolu kohta ja taotleda domeeni reserveerimist. Sellise taotluse esitamise eest tuleb sihtasutusele tasuda lõiv 60 eurot (vanas rahas ligi 940 krooni).
Tasub teadmiseks võtta, et taotluse esitamine EIS-le ja lõivu maksmine ei garanteeri siiski domeeni kasutusõiguse saamist. Kõik taotlused vaadatakse läbi sihtasutuse poolt ellu kutsutud komisjoni poolt, kellel on õigus ka taotlus tagasi lükata.
Täiendavalt tuleb märkida, et isegi kui EIS taotluse heaks kiidab, siis ei kaasne 60 euro maksmisega automaatselt domeeni registreerimist. Domeen tuleb hiljem registreerida registripidaja juures, mis tähendab veel täiendava registreerimistasu maksmist.
Teine võimalus on kõikidele neile, kes EIS-i poolset domeeni reserveerimisvõimalust kasutada ei soovi või mõnd tunnustatud eelisõigust ei oma – neile paktakse välja võimalus esitada domeeni registreerimiseks eeltellimus.
Kuidas välisturule minekuks paremini valmistuda?
Väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõtted vajavad enda välismaal nähtavaks tegemiseks paremat internetiväljundit ja EAS tuleb siin appi eksportööridele andmebaasiga www.tradewithestonia.com.
See veebikeskkond on väga hea alternatiiv ettevõttele, kes ei soovi kulutada aega ja varandust oma veebilehe loomisele, vaid eelistab kasutada toimivat ja lihtsat veebiväljundit välisturgudele.
Pärast andmebaasis registreerimist ei pea ettevõtja oma ressursse selle administreerimiseks ega turundamiseks kulutama, andmebaasi haldab EAS ning raha selleks tuleb Euroopa Sotsiaalfondist, seega ettevõtetele on see tasuta võimalus.
Eesti e-kaubanduse turule lisandus uus turvaline maksevõimalus
Alates aprilli keskpaigast on valitud e-poodide ja internetilehekülgede kliendid saanud kasutada Elioni e-ostu, mis võimaldab sooritada oste internetis lihtsalt ja turvaliselt. Maikuust lisandub täiendav võimalus teostada makseid nn. 1-kliki meetodil. Ostetud kaupade summa lisatakse Elioni igakuisele arvele.
Elioni e-ost on mõeldud kõigile e-keskkondadele, kus soovitakse müüa nii virtuaalseid kui ka füüsilisi kaupu ja teenuseid. Alates 14. aprillist on e-ostu võimalus kasutatav Eesti suurimas e-lillepoes http://www.interflora.ee/, elektroonikapoes Euronics http://www.euronics.ee/, tutvumisteenuste portaalis http://www.suhted24.ee/ ja Eesti suurimas digitaalse muusika ja e-raamatute ostukeskuses http://www.digikogu.ee/. Maikuus hakkab e-ostu võimalust pakkuma ka Eesti Ekspressi veebiväljaanne http://www.ekspress.ee/ ning hetkel käivad läbirääkimised ka teiste juhtivate Eesti e-keskkondadega.
Elioni ärijuht Päärn Brauer ütles, et on e-ost uus täiendav võimalus oma kaupade ja teenuste müümiseks. „E-kaubandus on nii kogu maailmas kui ka Eestis kasvav äri. Kuna ka Elion pakub oma kaupu e-poe vahendusel, soovisime luua oma klientide jaoks midagi sama lihtsalt ja turvalist kui mujal maailmas on PayPal,“ lisas ta. Brauer lisas, et loodetavasti tõstab Elioni e-ostu võimalus internetipoodide usaldusväärsust, sest partnereid valib Elion hoolikalt.
Väikeste ostude puhul on klientidel võimalus aktiveerida 30 päevaks 1-kliki e-ost, mille abil saab teha väikseid oste internetis vaid ühe sõrmeliigutusega. 1-kliki e-ostu aktiveerimine toimub esimese ostu sooritamisel ja kehtib 30-päeva jooksul kõikides 1-kliki ostu toetavates keskkondades. Esimesena hakkab 1-kliki e-ostu pakkuma maikuus Eesti Ekspressi veebiväljaanne. „Väikese hinnaga kaupade ja teenuste puhul loob 1-kliki e-ost täiesti uus lihtsusstandardi, mis võimaldab katsetada täiesti uusi ärimudeleid,“ täiendas Päärn Brauer
Elioni e-ostu võimalus kuvatakse e-poodides teiste maksevõimaluste (pangalink, mobiil ID jne) kõrval eraldi tähisena.
E-ostu kasutades saavad kliendid osta kõiki kaupu ja teenuseid, mille hinnad jäävad limiidi piiridesse ning ostu summa lisatakse järgmise kuu Elioni arvele. Nii võib osta näiteks ajalehe artikleid, lilli, e-raamatuid kui ka miksereid ja röstreid.